Nii nagu eelmistelgi aastatel, kujunes suurõppus Kevadtorm võõrriikide sõjaveäluurajate „kevadlaagriks“ – kohal olid nii hiinlased, venelased, ameerikased kui ka soomlased. Oli ka põhjust!

GRU, ehk vene sõjaväeluure tegemistega kursis olev B. Filippov kirjutab šiški foorumis, et kõige elavamat huvi pakkunud idanaabritele sel aastal Eesti Kaitseväe uus luuresüsteem „Faas-2“.
Tegemist olevat raadioteel mõjutatavate pärislindudega, kelle ülesandeks on lennata märkamatult vaenlase tagalasse ning toimuvat salvestada/kaardistada.

„Seega, pole mingi ime, et sel korral pani vene luure põhirõhu just linnuvaatlusele. Erilise tähelepanu alla olla võetud Aegviidu pirkonnas lendavad kured ja varesed, “ räägib Filippov.
„See on NATO luuredroonide uus, salajane tase – muutuda looduses nähtamatuks ehk looduseks endaks!“

Filippovi jutul võib olla tõepõhi all, sest Avanejatega rääkis ka kohalik põllumees kes vene keelt kõnelevaid „linnuvaatlejaid“ sitalaotajaga taga ajas.
„Vaatasin kohe, et kahtlased mehed,“ räägib Aivar (58). „Alguses arvasin, et pederastid on jälle sitahaisu nuusutama tulnud aga siis ütles minia, et need on hoopis linnuvaatlejad. Üldiselt ma ei salli, et mingid t*rahiinlased minu vanaisa maadel lindude peale pihku tagumas käivad. Sitarattad said kõvasti mööda põldu sügada enne kui pasarahe alla jäivad!“ parastab mees.

Kui Aivar saab teada, et tegemist võis olla vene sõjaväeluurega, läheb ta püha viha täis ning lubab järgmisel aastal „sõpradele“ soolalaengud valmis panna. „Saavad sama taksi, mis mu moonide ümber hiilivad narkomaanid!“ lubab ta.

Seda kui edukaks GRU linnuvaatlusmissioon kujunes, pole teada. Küll on aga Avanejatel andmeid, et nii mõndagi „linnuvaatlejat“ vaadeldi omakorda kuni riigist lahkumiseni.

M.M.

Venemaal Sverdlovski oblastist  alguse saanud uue sünteetilise narkootikumi levik  on hämmastavalt kiire! Aine hüüdnimega Potsataja paneb narkomaanid... magama!

Permi linna foorumid kubisevad juttudest uue narkootikumi nimega Potsataja (Чебурашка) ümber.

Fenomenaalne on see, et väidetavalt on aine ringlusesse lasknud Venemaa GRU (Главное разведывательное управление Генерального штаба Вооружённых Сил Российской Федерации - Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Teine Peavalitsus ehk Luurepeavalitsus) siseluure agentuur ise.

„Leidsin oma esimese Potsataja siis kui mind politsei arestikambrist välja lasti. Džiinside taskus oli kilekott valge pulbriga,“ kirjeldab varem korduvalt ametivõimudega sekeldustesse sattunud narkomaan.
„Kes see muu kui siseluure ise selle mulle sokutas. Arvasin, et mind tahetakse uuesti vahele võtta ja tõmbasime selle kohe sõpradega ninna. Järgmisel hetkel olime nagu imedemaal, hoopis teisel planeedil! Nii hea oli olla, kõik oli värviline ja õnnelik. Ärgates oli veel tükk aega hea tuju.“

Selgub, et Potsataja paneb välisel vaatlusel narkomaani lihtsalt magama. „Permi linnas on pea igas sirelipõõsas keegi koivad välja sirutanud ja norskab magada. Mõnedele magajatele on kiirabi välja kutsutud, kuid teha pole suurt midagi. Magaja jõmiseb midagi, pöörab külge ja põõnab edasi,“ kirjeldab olukorda linnakodanik.

„Alguses usuti, et soe ilm on kõvasti joodikuid välja meelitanud, kuid joodikud pigem urineerivad sirelipõõsastesse ja magavad pinkidel.“

Permi Bioloogiaintsituudi toidulabori peaspetsialisti doktor Olga Jeltšukova sõnul on Potsataja puhtalt sünteetiline pulber, mille tootja päritolu on jäänud saladuseks. „Teame ainult nii palju, et füüsilist sõltuvust pole aine esialgu tekitanud ja sõltuvuse tase on piirdunud tugeva tolerantsiga. Kindlasti ei soovita me seda siiski kellegil tarbida, sest aine kõrvalmõjude kohta puudub veel igasugune info!“ hoiatab  Jeltšukova.

Linnakodanikud on aga pigem tänulikud ja kiidavad just siseluure agentuuri. „Aitäh GRU siseluure agentuur! Narkomaanid magavad, ei varasta, ei röögi, ei tapa! Humaanne ja hea lahendus meie kõigi jaoks. Kui saaks seda veel bitšidele (БИЧ - Бывший интеллигентный человек  - „endine intelligentne inimene“ vene keelses slängis padujoodik) kuidagi tutvustada, oleks linnapilt imeline.“

Potsataja on kuuldavasti nüüdseks levinud ka  Moskvasse, Kaliningradi ja Peterburi.

 

Poolas avastati kahe aasta eest hämmastav fenomen – uudse aura spektriga lapsed! Nüüdseks ülemaailmseks  sünnimustriks muutunud vastsündinuid kutsutakse albumlasteks (alba, album – „valge“ ladina keeles).

Poolas Lwówek Śląski linnas asuvas aura pildistamise keskuses tehti  2011. aastal oma tavapärast tööd ehk pildistati erinevate inimeste aurasid. Keskuse juhi Hipolit Blazejewski (44) sõnul toodi ühel varakevadisel hommikul pildistamiseks üks kolmekuune beebipoiss Piotr.

„Tegime Piotrist pildi ära ja asusime kohe aparaati parandama, sest foto nägi välja nagu oleks masin kusagilt ülevalgustust saanud. Fotol oli kõik lapse ümber erevalge! Peagi selgus, et masin oli korras ja tõesti, poisil oli fenomenaalne aura!“ räägib Blazejewski.

Nüüdseks on selgunud, et aurakeskuste aparaate „pimestavaid“ lapsi leidub kõikjal maailmas ning ametivendadega suhelnud poolakas on veendunud, et tegu on millegi võimsamaga kui sinise auraga indigolapsed.

„Indigolapsed on nii-öelda eilne päev. Neid jääb järjest vähemaks. Eks mõnigi indigolaps on juba suureks kasvanud ja ütleks nii, et minu kokkupuuted nendega on üsna negatiivsed. Tegu on lihtsalt tüütute ja ennasttäis inimestega. Sobivad parimal juhul kriitikuteks või agressiivseteks ajakirjanikeks, aga üldjuhul hoopis harimatuteks vandenõuteoreetikuteks,“ teeb mees okkalise märkuse. „Küllap on nad oma kõrgemalt poolt antud eesmärgi täitnud.“

„Nagu me teame, käivadki super-aurad kaasas erinevate generatsioonidega. Sotsioloogid nimetavad uut, sündivat generatsiooni z-generatsiooniks. Z-generatsiooni super-aurade esindajaks ongi albumlapsed, neid sünnib üha sagedamini üle maailma,“ on aurapildistaja veendunud.

Kuidas albumlast ära tunda? Millised on tema iseloomujooned ja silmaga nähtavad tunnused?  „Mustad silmad. Piotril ja ka teistel minu nähtud albumlastel on praktiliselt mustad pupillid. Mõnikord tundub, nagu laieneks must pupill üle terve silma, nii et valget nagu polekski. See on natuke kõhe,“ kirjeldab Blazejewski.

„Ametivennad on rääkinud ka emotsioonitusest. Beebid ei nuta ja kipuvad tihti tõsiselt ühte punkti vaatama, endil suu nagu kriips näos. Albumlapsed pole veel minu teada rääkima hakanud, aga nende häälitsused on monotoonsed ja tasased. Nende vanemad väidavad, et see hääl paneb neid isegi rohkem reageerima kui tavaline titekisa.“

Kas tavalise auraga inimesed peaksid kadedust tundma? „Ei pea. Minu kogemus on näidanud, et parim ja igas mõttes võimsaim inimene on tasakaalus värvidega. Kui tasakaalu pole, on tegu pigem hälbega. Mõtle ise, kui sul oleks hiigelsuur inimpea, aga väikese sisaliku keha. Või veel hullem - kui see oleks vastupidi!“

M.T.

Vene alternatiivmeditsiiniteadlaste grupil eesotsas O. Butakovaga õnnestus salvestada riivitava kapsa häält. „Helipilt oli pehmelt öeldes õõvastav,“ kommenteerib doktor.

Uuring viidi läbi ühes Uljanovski teiseks kõige suuremasse garaažikooperatiivi ehitatud salalaboris. Masina konstrueeris alternbatiivbioanalüütik V. Jefimov. Butakova sõnul oli neil plaanis kuulata ka paljude teiste köögiviljade hääli, kuid eetilistel kaalutustlel eksperiment katkestati.

„Huvitav on see, et masina konstrueerijal hakkas halb ja talle tuli kutsuda kiirabi!“ Mõneks minutiks teadvuse kaotanud Jefimov rääkis hiljem ajakirjanikele, et „ära olles“ koges ta kogu seda valu, mida kapsariiv süütule taimele põhjustanud oli.

Butakova konkurendil, maheteaduste doktor D. Anissimovil, on aga juhtunust oma versioon – õõvastavat häält ei teinud kapsas vaid hoopis kroomkihiga kaetud riiv.
„Olen pikalt uurinud kroomi-, nikli- ja värvikihtide alla suletud metallide hingeelu ning võin kinnitada, et säärased helid on täiesti tavalised. See on lämbuva raua hääl! Te küsite, et miks siis Jefimovil paha hakkas? Minu andmetel on asi selles, et ta toitub ainult aluselisest veest ja päikesest. See pole mingi mehetoit!“

Butakova jääb aga oma seisukohale – taimed on elus ja tunnevad valu. „Meie labori järgmiseks suureks sihiks on koostada anorgaaniline toitumiskava inimestele, kes hoolivad!“

Avanejate käsutuses on ka salvestis kapsa tekitatud häälega. Venelaste sõnul on kõik kõrvalised helid (sh ka riivi oma) eemaldatud, seega võib kuulata kapsa tekitatud „karjumist“. Kuulamine omal vastutusel!

M.M.

Veebikülgedel propaganda-kommentaaride kirjutamine ei pruugi sugugi ohutu olla. Kasahstanis jõudis mainitud tegevus kurbade tagajärgedeni!

Jah, Eesti poliitbroilerite isakesed ei ole Nokiat leiutanud ning erinevatel maailma online-uudiskülgedel harjutavad näppu tõenäoliselt vähemalt sajad tuhanded „palgalised“.

Kasahstani suurimas linnas Almatõs palkas kohalik ärimees kommentaatorid, et viimased linnapea Akhmetžan Smagulovitš Jesimovit mustaksid, kirjutab kasahhide foorum awd.

Erinevatel lehtedel võis kuude kaupa lugeda mantralikku sõimu Akhmetžani suhtes, kes kindlasti päris ilmsüüta talleke pole, kuid väärib sellegipoolest viisakamat kohtlemist. Ärimees Baibolsin tüdines aga aasta jooksul ära ning lõpetas oma ebameeldiva projekti.

Keskmiselt 20-30aastased kommentaatorid läksid laiali, aga siinkohal astus mängu Astana Rahvusvahelise Akadeemia psühholoogiadoktor Kasim Temiržon. Nimelt osutus üheks kommenteerijaks tema 27aastane vennapoeg, kelle vanemad teadlase juurest abi otsisid.

„Yrymbasar (nimi muudetud) toodi minu juurde ja ta oli täielikult muutunud. Varem nii elav ja uudishimulik poiss põrnitses enda ette ja jättis igati autistliku mulje,“ kirjeldab psühholoogiadoktor. Lähema analüüsimise tulemusena diagnoosis Temiržon vennapojal tugeva dementsuse sündroomi.

„Intellektuaalsete võimete taandareng oli niivõrd jõuline, et soovitasin poisile koduõpetuse teise klassi tasemel. Lisaks loomulikult teraapiatunnid, mälutreeningud ning ravimid. Võin oma vanemate jurta peale kihla vedada, et stepis lambakarjust aitav koer oleks teraapia alguses poisist vägagi palju targem olnud!“ lisab doktor värvika võrdluse.

Juhtumi tõttu tärkas doktoris akadeemiline huvi ning ta otsustas ka ülejäänud „kommentaristide“ (nagu ta ise nimetab) grupi liikmed üles otsida. Pärast mõningaid raskusi ja isegi ähvardusi suutis ta seltskonna uuringuteks kokku koguda.

„Nüüd on kõik ravil. See peaks juba palju ütlema. Ma ei ole veel ametlikke kokkuvõtteid Akadeemiale esitanud, kuid on vägagi võimalik, et oleme uue väliskeskkonnast tuleva dementsust tekitava mõjuteguri avastamise lävel."

"Sellel grupil vedas, et nad ravile said. Muidu oleks nad edaspidises elus parimal juhul veetassijateks kõlvanud!“ lisab teadlane. „Pole veel sugugi kindel, kui palju me ajutegevust taastada suudame. Kindlasti ei saavuta nad enam täit nii-öelda võimsust. Kahju on tehtud.“

Viljandi maantee ääres, Velise jõe lähedal elab oma vanemate talus nõid Teiba-Ivar, kes omale hiljuti lõhnaga perenaise majja meelitas. „See on isegi lihtsam kui käkitegu!“ kiidab mees Avanejate reporterile.

Naise meelitamise lõhna idee tuli Ivarile transi käigus, kui ta oli neli päeva metsas söömata-joomata trummi löönud. „Teatud trummilöökide sagedus kutsub inimeses esile spetsiaalse neurofüsioloogilise seisundi. Söömata-joomata ollles saabub see kiiremini ja võimsamalt. Nii käisin ma ära väga ohtlikus maailmas. Lihtsurelikele ma sellist rännakut ei soovita,“ teatab nõiahärra.

Ivar räägib, et kaugel planeetide vahel rebiti ta jõletiste poolt tükkideks ja pandi lõpuks kokku tagasi. „See oli minu elu kõige himsam kogemus. Põrgu! Aga kui mind kokku tagasi pandi, olid minus uued teadmised. Üks neist on naise meelitamise lõhna retsept. Teistest ma ei räägi, aga näiteks ühe teise teadmise tõttu ma seda retsepti laiale ilmale jagangi,“ muutub mees salapäraseks.

„Kui lõhna kasutama hakkasin, tuli naine seitsme päevaga. Ma elan muidugi suhteliselt väheasustatud paigas, nii et linnas läheb tõenäoliselt kiiremini,“ lubab ta.
Kuidas naine tuli? „No mis ta ikka... külapoe juures tegi juttu ja kutsus külla. Sealt edasi läks juba nii nagu need asjad käivad.“

Ega nõid suurem asi jutumees olegi ja muid nüansse oma elust väga avaldada ei taha. Nii pakume heale lugejale naise meelitamise lõhna retsepti ja jätame muu mehe enda teada. Teiba-Ivari sõnul on mai-juuni just parim aeg lõhnatamiseks, sest siis on kuusekasvud korjamiseks „parimas vormis“.

Teiba-Ivari naisemeelitamise lõhna retsept:

Vaja läheb:

7 kuusekasvu (need helerohelised asjandused kuuseokste otsas)

2 supilusikatäit kristalliseerunud (mitte läbipaistvat) mett

peotäis tuuleluuda (näiteks kaskedel esinev kottseene põhjustatud „pusa“)

natuke lõhnatut süütevedelikku

Valmistamine

Haki kõik võimalikult peeneks ja sega omavahel ära. Mätsi saadud kleepuv aines palliks ning aseta mittesüttivale pinnasele (näiteks lõkkeasemele). Lisa veidi süütevedelikku ning pane põlema.

Kasutamine

Põlemisel tekkivast tossust hüppa läbi ning hõljuta selles riideid, mida kavatset lähiajal kanda. Korda rituaali kuni pallike on kustunud. Jää naist ootama.

M.T.

Hamburgi hipikommuunis elav loodusteadlane Thorsten Gottschalk (45) avaldas oma uurimuse kokkuvõtte, millest selgub Euroopa kõige loodussõbralikum eluviis – mustlaslaager! Ülejäänud kommuunid on tema sõnul vaid halenaljakas populism.

Mees uuris üle Euroopa igasuguseid kogukondi, nii tavalisi, kui ka alternatiiveluviise viljelevaid. „Alguses jätsin mustlased tähelepanuta, nii nagu seda Euroopas ikka kiputakse tegema. Isegi Brüsselist juhitud uuringutes on mustlased rahvusena tihtilugu välja jäänud. Algas kõik tõepoolest teisi „ökoinimesi“ uurides,“ räägib Gottschalk.

Selgus, et tänapäevased moodsad, aga harimatud „looduseinimesed“ kipuvad tihtilugu loodust hoopis lagastama. „Paljude nn ökoviljelejate elukeskkond meenutab pigem koristamata Woodstocki festivali. Lisaks pole neil tegelikult aimugi, kuidas loodust säästa. Pigem on tegu lihtsalt edevate inimestega ja narkomaanidega,“ on teadlane karm.

„Ja mis loodussäästmisest saab juttu olla selliste juures, kes pidevalt ninapidi internetis ja oma „lahedaid“ eluviise propageerivad?! Üks hiigelserverite teenuse (nt Google’i otsing, Facebooki uurimine, Twitteri säuts jne) kasutamine võtab meie planeedilt taastumatut energiat ühe tassi tee tegemise jagu!  Kui selline „ökoinimene“ veel mõnele loodusfestivalile lennukiga reisib, siis läheb asi päris veidraks. Üks keskmise pikkusega lennureis muudab mõttetuks KOLM aastat kõige intensiivsemat euroopaliku ökoinimese tegevust! Seega, kogu  euro-ökondus on hale populism!“

Pettunud teadlane märkas siis aga Rumeenias puhkusel olles huvitavat seltskonda. „Nad reisisid hobusõidukites, kompaktselt kokkupakituna ning jätsid endast maha ainult lõkkeasemeid, näritud konte ja pisut kartulikoori ja muid köögiviljajäätmeid, mis suhteliselt kiiresti väetiseks muutusid.“

„Maad pikemalt kurnamata reisivad mustlased ringi ning tegelevad sealjuures vägagi palju korilusega. Mustlaslaager majandab ennast tegelikult  imehästi ning nad teavad täpselt, millisesse piirkonda, millisel ajal liikuda. Eriti tänuväärne on ka see, et nad ei põlga ära teiste toiduülejääke (nt toidukaupluse hüljatud kaup). Nad on nagu Aafrika elevandikari, mis on pidevas liikumises sõltuvalt vee ja söödava olemasolust. See kõik jätab looduse nii nagu see on! Samas on laagri vaimne õhkkond pideva liikumise tõttu hämmastavalt eluterve.“

Thorsten kavatseb ka ise mustlaselu elama hakata. „Müün oma maja maha ning asun liikuva elamisega maailma avastama. Rakendan hobuse ette ning liigun sinna, kus parajasti viljad valmis saavad! Nii saab planeet minu tegevuse tõttu kõige vähem kannatada ning mina õpin olema tõeline inimene!“ lisab ta lõpetuseks.

Geodeet avastas, et Tallinn pole sugugi arenenud juhuslikult ning kõik käib vabamüürlaste ülima märgi – võrdkülgse kolmnurga järgi!

Rakendusgeodeesia haridusega Ülo Kirvel (59) palub end nimetada vaimugeodeediks. „Ma vaatan maamõõtmist läbi tasakaalu ehk spirituaalse ja teadusliku vaatenurga seguna. Olen n-ö maagilist geograafiat uurinud aastaid,“ selgitab mees.

Ülo avastas, et kõigile tuntud nn Tallinna „kikilips“ on tegelikult massoonide kaks võrdkülgset kolmnurka, mis on tippupidi koos.

„Massoonid jätavad enda asukohad alati pigem kaardilt välja ning siingi on näha, kuidas kolmnurkade sisse on mahutatud kenasti just lihtrahva elurajoonid ehk kõige kõrgema  asustustihedusega piirkonnad. Keegi ei tea, mis nende suurem plaan on, kuid nii on lihtrahvast kolmnurkadesse joonistatud kõikjal maailmas. Kogu maamõõtmise põhimõte baseerub ju triangulatsioonil ehk kolmnurga mõõtmisel, teistele lahendustele pole kunagi mõeldud,“ paljastab mees.

Mis asub kolmnurkade tippude kohtumispaigas? Siinkohal näitab mees teist kaarti. „Selle koha peal asus varem  Veskitiik, mida toitis Härjapea jõgi. Selle ääres olid vabamüürlaste vesiveskid. Minu hinnangul on just sinna tiiki midagi maetud või uputatud. Mingisugune tähis või muu maagiline riistapuu,“ oletab vaimugeodeet.

„Tänapäeval on see ala Kalevi spordihalli esine. Ka seal on maastikuarhitektuuri käigus säilitatud võrdkülgse kolmnurga kujutis. Ma hea meelega kaevaks sealt maad ja uuriks, millega tegu on. Kardan aga, et mind hakatase selles osas liiga jõuliselt takistama,“ muutub mees nukraks.

„Hea seegi, et keegi julges mu uurimust avaldada!“

Hollandlane Maarten Horst Aagtekerkest algatas allkirjade kogumise, et lõpuks ometi tulnukatelt vastust saada. Vastus tuligi!

Peaaegu 3000 allkirja kogunud petitsioon ei jõudnud oma eesmärgile (111 111 allkirja) ligilähedalegi, aga näib, et tulnukad võtsid siiski vaevaks vastata.

Inglise keeles esitatud vastust saad kuulata SIIN.

Tõlge: „Härra Aagtekerkest. Oleme  viibinud Maal juba pikemat aega. Teil inimestel on võimatu meiega ühendust saada. Põhjuseks on tavapärane iseoleeritus  suhtlemisel ja arusaamisel  kõrgemate olenditega. Nagu näiteks koerad arvavad, et inimesed on lihtsalt teised koerad.
Kuid ärge muretsege.
Inimkond areneb mainitud isoleeritusest välja 50 000 aasta jooksul. Te võite oma arengut kiirendada vähendades esoteerilisi eluviise. Kohtumiseni siis.“

Kui Hispaania konkistadoorid 16. sajandil Titicaca järve (Peruu) piirkonnas kanda kinnitasid, vägistasid, röövisid ja tapsid, tegid sealsed šamaanid sõjalise vastumanöövri. Nad needsid oma tõelise „kulla“ ehk kartuli!

Juba varem Avanejatega vestelnud Mayoruna hõimu šamaan Jose D. Goya (62) tunneb mainitud legendi väga hästi ning tutvustab meile selle huvitavaid üksikasju.

Kuidas sa kartuli needmisest tead?

Sellest teab iga Peruu ja Tšiili indiaanilaps. See on legendidest üks tuntumaid,  kuid lool on ka tugev tõepõhi all.

Miks kartul ära neeti?

See on šamaanide vana sõjaline manööver – anda neetud kuld või mõni muu röövitav vara vaenlasele, et teda seejärel mõne aja möödudes kohutav ebaõnn tabaks. Konkistadoorid saatsid Titicaca piirkonnas toime jubedaid tegusid ning levitasid uusi, tundmatuid haigusi. Loomulikult läksid kohalikud seepeale šamaanidelt abi otsima.

Olles tähele pannud, et hispaanlastele kartul maitseb ja nad kavatsevad selle Euroopasse tagasi viia needsid šamaanid taime ära, et see vaenlase tagalas laastamistööd teeks.

Kas sõjaplaan töötas?

Kartulitega laevad sattusid kohutavatesse raskustesse  (skorbuut, mässud,  tormid) ja paljud neist jäid kadunuks, kuid kartulite Euroopasse jõudes needuse efekt vähenes.

Miks?

Euroopas olid omad, katoliku kiriku šamaanid (preestrid – I.P.) ja nii keerles ümber taime spirituaalne, vaid teadjatele nähtav-kuuldav  sõda. See hoidis kartuli enamjaolt neutraalsena.

Kas needus on püsima jäänud või võib täna kartulit julgesti süüa?

Olen tähele pannud, et iidne needus tõstab pead, sest katoliku šamaanid on rahausu ja rumala vaimutööstuse tõttu nõrgenenud. Kui ma oleks valge inimene, siis ma kartulit ei sööks. Oleme püüdnud needust maha võtta, kuid see on niivõrd tugev ja iidne, et oleme endid tulemusteta mitu korda surmani väsitanud.

Mida see needus  teeb?

Vaata ringi! Valge inimese poeletid on vähki tekitavaid krõpsupakke täis, valge inimene õgib kiirsööklas friikartuleid... Valge inimene kooleb vähki, tärklisest tekib manalateele viiv mõttelaiskus, ta läheb surmavalt ülekaaluliseks. Näiteid on veelgi, räägitakse lausa kartulikatkust!

järgneb...

Imre Pärl
Avanejad, Peruu

Loe eelmisi lugusid indiaanitargaga: 1. osa, 2. osa, 3. osa, 4. osa.