Geodeet avastas, et Tallinn pole sugugi arenenud juhuslikult ning kõik käib vabamüürlaste ülima märgi – võrdkülgse kolmnurga järgi!
Rakendusgeodeesia haridusega Ülo Kirvel (59) palub end nimetada vaimugeodeediks. „Ma vaatan maamõõtmist läbi tasakaalu ehk spirituaalse ja teadusliku vaatenurga seguna. Olen n-ö maagilist geograafiat uurinud aastaid,“ selgitab mees.
Ülo avastas, et kõigile tuntud nn Tallinna „kikilips“ on tegelikult massoonide kaks võrdkülgset kolmnurka, mis on tippupidi koos.
„Massoonid jätavad enda asukohad alati pigem kaardilt välja ning siingi on näha, kuidas kolmnurkade sisse on mahutatud kenasti just lihtrahva elurajoonid ehk kõige kõrgema asustustihedusega piirkonnad. Keegi ei tea, mis nende suurem plaan on, kuid nii on lihtrahvast kolmnurkadesse joonistatud kõikjal maailmas. Kogu maamõõtmise põhimõte baseerub ju triangulatsioonil ehk kolmnurga mõõtmisel, teistele lahendustele pole kunagi mõeldud,“ paljastab mees.
Mis asub kolmnurkade tippude kohtumispaigas? Siinkohal näitab mees teist kaarti. „Selle koha peal asus varem Veskitiik, mida toitis Härjapea jõgi. Selle ääres olid vabamüürlaste vesiveskid. Minu hinnangul on just sinna tiiki midagi maetud või uputatud. Mingisugune tähis või muu maagiline riistapuu,“ oletab vaimugeodeet.
Rakendusgeodeesia haridusega Ülo Kirvel (59) palub end nimetada vaimugeodeediks. „Ma vaatan maamõõtmist läbi tasakaalu ehk spirituaalse ja teadusliku vaatenurga seguna. Olen n-ö maagilist geograafiat uurinud aastaid,“ selgitab mees.
Ülo avastas, et kõigile tuntud nn Tallinna „kikilips“ on tegelikult massoonide kaks võrdkülgset kolmnurka, mis on tippupidi koos.
„Massoonid jätavad enda asukohad alati pigem kaardilt välja ning siingi on näha, kuidas kolmnurkade sisse on mahutatud kenasti just lihtrahva elurajoonid ehk kõige kõrgema asustustihedusega piirkonnad. Keegi ei tea, mis nende suurem plaan on, kuid nii on lihtrahvast kolmnurkadesse joonistatud kõikjal maailmas. Kogu maamõõtmise põhimõte baseerub ju triangulatsioonil ehk kolmnurga mõõtmisel, teistele lahendustele pole kunagi mõeldud,“ paljastab mees.
Mis asub kolmnurkade tippude kohtumispaigas? Siinkohal näitab mees teist kaarti. „Selle koha peal asus varem Veskitiik, mida toitis Härjapea jõgi. Selle ääres olid vabamüürlaste vesiveskid. Minu hinnangul on just sinna tiiki midagi maetud või uputatud. Mingisugune tähis või muu maagiline riistapuu,“ oletab vaimugeodeet.
„Tänapäeval on see ala Kalevi spordihalli esine. Ka seal on maastikuarhitektuuri käigus säilitatud võrdkülgse kolmnurga kujutis. Ma hea meelega kaevaks sealt maad ja uuriks, millega tegu on. Kardan aga, et mind hakatase selles osas liiga jõuliselt takistama,“ muutub mees nukraks.
„Hea seegi, et keegi julges mu uurimust avaldada!“
RSS Feed
