Liikluspolitseinikud Olavi (34) ja  Andrus (21) otsustasid pärast Avanejate „Tõeraamatu“ lugemist paljastada salaajase arhiivivideo. Selgub tümpsuvate Audide ja BMW-de hämmastav saladus!

„Me oleme nüüd tänu teie raamatule avanenud ja otsustasime koos Antuga liikluspolitsei kõige sügavama saladuse avalikuks teha,“ räägib Olavi.

Selgub, et tümpsuvates BMW-des ja Audides ei olegi siledate ajudega noorjoodikud, vaid neid „roolivad“ hoopis šamaanid. Tagaistmelt!

„Nad ise nagu ütlevad, et nagu mingi vägi liigutab autot kui nad nagu oma trummi taovad,“ kirjeldab Andrus.
„See on nagu nõme, et midagi pole seaduses kirjas, kuidas nagu sellel puhul trahvi teha. Sellepärast avaldasimegi arhiivivideod, et seadusemehed nagu võtaks midagi ette. Nii ikka ei saa, et nagu mingi isehakanud šamaan taob trummi ja sõidab autoga ringi, endal pole lube ega nagu midagi!“

Olavil on enda paarimehest sügavamgi arutlus nagu varrukast võtta: „Siin võib olla peidus ka tasuta energia saladus! Mõelda vaid, mis saaks siis kui sellise väe abil elektrijaam tööle panna. Tasuta elektrienergia kõigile ju! See lõpetaks maailmas igasugused värgid ära ju!“

Siinkohal pole Avanejatel enam mõtetki midagi juurde jutustada või arvata, vaid vaadakem liiluspolitsei salaarhiivi videot:

Antropoloog Udras Kask avab meile munadepühade tõelise tausta! Selgub hämmastav paganlik rituaal!

„Lugu kevadpühadega on palju keerulisem ja seksikam kui  suurem osa rahvast arvatagi oskab,“ selgitab teadlane muheledes.
„Teatavasti on tegu iidse paganliku kevadise pööripäeva tähistamisega. Jeesus ja tema üles-alla vupsamised tulid tuhandeid aastaid hiljem, aga isegi siis jäi kõige tähendus samaks. Tuleb lihtsalt vihjetest aru saada!“

Härra Kask paljastab nüüd kõige maagilisema saladuse! „Kevadine pööripäev või võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, mil kogu Maal on päev ja öö sama pikad. Siis algab tasakaaluväe (hiina keeles Yin-Yang) suur kasvamine, mis jõuab oma tippu esimese täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva ehk ülestõusmispühadel. Sel aastal on Maa on energiast pingul nagu tuumajaam järelikult 20. aprillil kell 16.57,“ selgitab antropoloog.
„Selleks hetkeks peavad olema värskelt keedetud munad värvitud!“

Selliselt käitudes tagatakse mehe sõnul aasta jagu erinevaid (või sarnaseid) orgasme. „Kevadpüha oligi omal ajal orgiapidu ning ma tahan, et eestlased oleks nüüd jälle rõõmsamad, jälle kunglarahvas! Katsetasin aastaid enda peal ning olen loonud nimekirja erinevate värvide mõjudest. Nimelt sõltub orgasmi liik sinu munade värvist!“ paljastab ta hämmastava saladuse.

Antropoloog Udras Kase muna-orgasmi nimekiri:

Sinised munad – multiorgasm
Seda soovitaks pigem naistele, sest multiorgasm kurnab isase vennikese õige kiiresti hädiseks tohlakaks, kes käib mööda nurgataguseid. Samas, vahelduseks isegi tore!

Punased munad – üks ja pikk G-punkti orgasm
See on üldiselt kõigi lemmik, aga peab olema ettevaatlik, et punaseid mune liiga palju kokku ei ajaks! Muidu puhid pidevalt õnnejoovastuses ning polegi aega omale leiba teenida ja katust pea kohal hoida. Mõned fännid muidugi enam ei hooligi sellistest tarbelistest pisiasjadest.

Kollased munad – keha orgasm
Keha orgasm on selline, et üks suvaline puudutus ja siraki, käes! Kollaste munade värvimine on moodi läinud oma aega hindavate äriinimeste seas (surume kätt -> orgasmike -> ärilõuna). Kui tahad olla edukam ja rikkam, värvi kollaseks!
 
Rohelised munad – mõtteorgasm
See on traditsiooniline munkade ja nunnade lemmik, sest nõuab ju tohutult aega ja kannatust, et omale lihtsalt istudes orgasm välja mõelda! Roheliste munadega on aga asi plaksti käes – kolme minutiga!

Mustad munad – nekrogasm (NB! Eluohtlik!)
See orgasm on väidetavalt seotud pigem taevasse minemisega ehk susside püsti viskamisega (muide, siit ka seotus ülestõusmisega). Mustade munade omanik peab oskama oma nekrogasmi õigel ajal katkestada. Ei soovita enne Pepe Urnuse surmakoolituse läbimist!

Veriora vallas elav psühhosotsioloog Mehis Brük vihastas palgalõhe kallal vingujate üle. Probleem on ju hoopis rahasedelites, mitte tillis!

„See palgakääksumine on hale, eriti kui vaadata, mida selle palgalõhestunud rahaga tehakse,“ siunab teadlane. „Mina ei saagi palka, till on küljes, aga elan nagu kuninga kass!“ kiidab mees.

Mis on lõheta ja tilliga mehe saladus? „Ma püüan kala, mõnikord ka tilliga, käin naabrimehel abiks ja vahel ehitan mõne kuivkäimla,“ selgitab ta, aga lisab, et igaüks peab oma viisi leidma. „Alustuseks tuleb töölt ära minna, siis on koheselt ka palgalõhega kääks. Seejärel hakka tegema seda, mis sulle meeldib ja küsi tehtu eest asju, mis sulle jällegi meeldivad. Sünergia!“

Mehis küsib näiteks naabrimehelt ja ülejäänud kalade eest õlut. „No mida on mehel vaja? Õlut ja kuivatatud kala! Ülejäänud põhk, viin ja mudru tuleb sinna kõrvale iseenesest. ...ja mida naised tahavad? Selgelt näha ju, et nad tassivad oma lõhega palga osturallidele ja ostavad sealt puudrit ja roosasid retuuse! Järelikult küsigu kohe puudrit ja retuuse!“

Teadlase külakandis liigub ka palgalõheta naise supernäidis. „Naabrieit Rutt on täielikult lõheta ja tillita! Tema annab meile võid ja piima, meie anname roosasid pükse ja puudrit vastu,“ kiidab asjamees. Kohalike väitel lonksab  Rutt mõnikord võrdõiguslikkuse mõttes ka õlut ja närib kuivatet latikat peale.

Kustkohast edumeelsed külamehed Rutile pükse ja puudrit hangivad? „Linnas töötavad sugulased saadavad. Mis neil viga, osturallid otse nina all!“

Vaimugeodeet Ülo Kirvel avaldab võimsa aurarelva, mille abil saab ummikutest läbi nagu noaga soojast võist!

Ülo ajas kevade puhul hõbedase Ford Sierra garaažist välja ning sõitis pealinna oma importmasinaga uhkeldama. „Ajasin masina kurjaks, ostsin raske raha eest bensiini, aga  juba Laagris istusin ummikus nagu siga aia vahel,“ kirub mees.
„Keerasin lõpuks sajatades otsa tagasi kodu poole ja läksin ummikuvastast nõidust otsima.“

Esimese asjana kaardistas spetsialist peamiste ummikute asukohtadele maagilised kolmnurgad. „Kohe selguski, et need ummikud pole mingid isetekkelised loodusnähtused, vaid ikka planeeritud ruinaator-egregorid! Ummikute tuiksoontest kasvasid välja võrdhaarsed kolmnurgad, mille põhitelg läks Pärnu maanteelt otse Merivälja UFO-majakani!“ paljastab vaimugeodeet.
"UFO-majakas annab kõigele anomaalse jõu, eks salakavalad tegelinskid teavad täpipealt, kuidas seda energiat enda mustadeks tegemisteks sahkerdada."

„Toetuskolmnurkade tipud kohtuvad, arvake kus! Jah, Tammsaare pargi kuulsas maagilises ruudus! Sinna ongi peidetud ummikute maagiline põhjustaja. Läksin pendliga kohale ja selgus, et  sinna viiakse muntisipaalmaagide poolt ande ja tehakse ülistamiseks salarituaale. Seal kasvatatakse midagi tumedat ja suurt, millele jõu annavad just ummikud!“

Kaval Ülo mõtles kiiresti välja vasturelva. „Proovisin järgi ja töötab! Sõitsin oma Fordiga tipptunnil Laagrist kesklinna 10 minutiga, isegi kõik valgusfoorid naeratasid roheliselt! Autod, bussid ja segumasinad võtsid kõvale, sahisesin nagu musta mersuga bojaar eesmärgi poole. Isegi teeaugud tundusid leebemad,“ kiidab ta.

Maagiline ummikurituaal

Selleks ei pea tegema muud, kui viima Tammsaare pargi keskele ohvriand. Ohvrianniks kõlbab sinu auto väike mudel, mille sisse pead toppima ka enda masinast mõne tükikese (Ülo lõikas näiteks istmekattest kolmnurga välja). Kui ohvriand on paigas (ruudu keskel), pead selle hävitama. Hävitamiseks kõlbab näiteks jalaga trampides lömastamine, põletamine või lihtsalt vastu maad virutamine. Selle juurde loe maagilised sõnad:

Ummikujumal
Ummeljas

Ummikujumal
Ummeljas, sind palun
(röökides) Anna mu autole hagu!

...ja oledki ummikuvaevast prii!

Võhma talumees Viktor sai hakkama enneolematu saavutusega. Tema lehm Leko käitub nagu koer, aga annab piima kah!

Tuntud keemiapilvede jälgijal ja peamiselt Geoilmataadina tuntud Viktoril jääb loomulikult aega ka talutöödeks ja loomade kasvatamiseks. „Nii ma siis mõtlesin, et koer on ikka eriti mõttetu. Pead nagu mingit elusat pudeliharja üleval, mõnikord ainult haugub paar pauku ja selle eest ole veel tänulik!“ kirub talumees.

Viktor haaras härjal ehk pigem lehmavasikal sarvist ja asus ideaalset koera kasvatama. Nüüdseks on tulemus käes ja naabritel imestusest ja kadedusest lõuad pärani. „Eks ma kasvatasin seda vasikat aasta aega. Käskisin kaigast ära tuua ja „muu“ asemel „auh“ teha. Ehitasin talle mugava kuudi ja tegin selgeks, et võõraste peale tuleb klähvida ja uriseda. Nüüd on selline koer valmis, et ainult tunne rõõmu!“ muheleb Viktor.

„Ja mis kõige tähtsam, koer annab piima kah! Panin talle nimeks Leko (LEhm KOer). Hommikul liputab saba ja haugub minu nägemise õnnest. Tõmban siis Leko nisadest paar sortsu piima kohvi peale ja kohe on ka minul meel parem ja peavalu annab järele.“

Eks lehmkoera kasvatamise juures on ka muresid. „Leko on juba nii koerust täis läinud, et paar penivimkat on kah sisse visanud. Nii meeldib talle mõnikord oma esijalgadega minu najale püsti hüpata. Mina olen siis seepeale muidugi siruli, sest Leko kaalub ju oma 600 kilo! Kutsake on niimoodi  oma sõrgadega mul päris mitu roiet puruks sõtkunud. Nüüd sügavalt hingates kusagil sees vilistab, aga see on võib-olla hoopis keemiapilvedest.
Naabrimees Säga on mul kah Lekoga suur sõber. Ükskord hüppas Leko Sägale sedasi peale, et lõi kõrri augu. Säga saab nüüd viina juua nii, et maitset ei peagi tundma,“ naerab Viktor.

Lehmkoera kasvatamine aga jätkub. Viimasel ajal on Leko pandud lambaid karjatama. „Eks ta mõne lamba aeg-ajalt lömaks sõtkub, aga muidu ajab väga kenasti asjad joonde. Minu järgmine plaan on aretada piirivalve ja narkolehmkoeri. Nii on kord majas ja piima kah!“ unistab tegus loomapidaja.