Põliseestlane Ülo Kirvel tuli Tallinnas jalutades suurepärasele ideele. Mustpeade maja tuleb tagastada pagulastele!

Kõik algas sellest kui maailmas peamiselt vaimugeodeedina tuntud Ülo Kirvel liitus grupiga „Märka pagulast”.
„Käisime suvel Harju mäel istumas, jõime kloordioksiidi ja võistlesime, kes laseb kõige võimsamat ujulalõhnalist krooksu,” meenutab Kirvel.
Hipilikul kommuunil oli aga mure. Nimelt ei märganud nad ühtegi pagulast. „Mul on alati korvitäis seenepirukaid ja pudel salaviina kaasas, et saaks pagulast märgates kohe tervituspiknikuga alustada. Aga võta näpust!”

Möödunud nädalal jalutas Ülo taaskord vintskeks kiskuvate seenepirukatega Pikal tänaval kui jäi äkitselt seisma nagu aleuudi tootem. Pagulane! „Jah, nägin Mustpeade maja peaukse kohal vappi, kust vaatas vastu pagulasneeger Püha Mauritius! Tema on ju see kõige vindim pagulane üldse! Ta küll ei jooksnud omal ajal roomlaste eest pakku, aga oleks võinud,” seletab Kirvel õhinal.

Nii tuligi Ülol idee anda Mustpeade maja pagulastele. „Pigem on see ju tagastamine ja siis ehk märkame kah mõnda pagulast ja ma ei pea päevast päeva seenepirukaid sööma,” lisab ta.

Avanejad palusid kommentaare ka neutraalsematelt spetsialistidelt.

Staargei Mehis Pisang kirjutaks ideele kahe käega alla: „Vao on nii kaugel ja nii eilne päev ju. See oleks väga, väga stiilne kui see mõttetu maja mõned eksootilisemad diskod korraldaks.”

Üllataval kombel on nõus ka konservatiivide wunderkind (kes miskipärast anonüümsust nõudis): „Jõime ekrepoistega kloordioksiidi ja see murdis maha minu sisemise naiselikkuse kajutiukse. Isver kui energotasakaalust väljas ma olen siiani olnud... aga see Mustpeade idee. Ma pole midagi õilsamat varem kuulnud! Tulen sinna vabatahtlikuks supikeetjaks!”

Nii panemegi Ülo nõudmisel rahvahääletusele idee Mustpeade andmiseks (tagastamiseks) pagulastele. Idee algataja soovitusel ei ole võimalik „ei” hääletada. Selle asemel on võimalik häbi tunda:

Piinarikka maovähendamise asemel hoopis kerge ajuvähendamine! Just nii lihtne kaalust alla võtmine Mustamäe paleoteadlase Barsonofi Panteilimonovitš Krestovodivženski (66) sõnul ongi!

„Suurem osa paleodieedi harrastajatest on kahjuks eksiteel, sest nemad on ju ometi liigist Homo sapiens sapiens. Sellele liigile polnud paleoliitikumi periood sugugi mokkamööda ja oma nina pistsid need elukad välja alles perioodi lõpupoolel, võiks öelda, et nemad selle ilusa aja ära lõpetasidki,” räägib Krestovodivženski kulmu kortsutades.

Hämmastavad tulemused
Kuidas siis õigesti paleodieeti pidada? „Alustuseks tuleb Homo sapiens sapiens muuta homo habilis'eks. See on tegelikult lihtne, ajumaht tuleb viia keskmise 1400 grammi asemel umbes 650 grammi peale. Siis ei vaja aju nii palju ebatervislikke süsivesikuid ja muud solki nagu seda tänapäeval sisse aetakse,” selgitab teadlane.

Mehe sõnul hakkab paleodieet pärast ajuvähendamist lausa imesid tegema. „Dieedipidajale kasvavad kõikjale lopsakad karvad, kiilaspäisus ununeb kiirelt. Rasvad kaovad ...ja milline jõud kätesse-jalgadesse tuleb! Üks patsient ronis kümne sekundiga mööda maja seina viienda korruse rõdule, et oma naist tordiga üllatada!”

Suur unistus
Hetkel on paleoguru pidanud hädalisi olude sunnil abistama oma Tammsaare teel asuva kortermaja keldris. „Ega seal moosi- ja seenepurkide vahel ajuvähendusoperatsiooniga inimesest habili'st teha pole mingi lust ja lillepidu. Ükskord arvas naabrimees Gustav, et kelder on tühi ja kustutas tule. Ma koukisin patsiendilt pimesi tsut-tsut liiga palju ollust peast välja ning tulemuseks sai pesuehtsa australopiteekuse (lad k Australopithecus ehk „lõunaahv”)! Õnneks töötab ta Tallinna munpolitseinikuna nii et vaese looma elatis jäi probleemideta alles. Olevat isegi preemiat saanud, sest ta sõi suvel kontoris kõik tüütud kärbsed ära.”

Kui palju ajuvähendusoperatsioone on tubli teadlane juba teinud? „Ma arvet ei pea, aga linnapildis on neid juba täitsa märgata. Kuna ma avan patsiendi kolju kirvelöögiga, siis jääb neile otsaette sügav ja kaugelt äratuntav pragu. Abikaasa Tiiuga kutsume neid naljatades pragulasteks,” mügistab Krestovodivženski naerda.

Teadlase unistus on avada moodsalt varustatud kliinik. „Kuulsin, et Lasnamäele tahetakse mammuthaiglat teha. Ma arvan, et rahva heaolu nimel võiks sealt mõned ruumid sümboolse summa eest vanale heale terviseteadlasele rentida,” koputab ta võimumeeste südametunnistusele.