„Käisime suvel Harju mäel istumas, jõime kloordioksiidi ja võistlesime, kes laseb kõige võimsamat ujulalõhnalist krooksu,” meenutab Kirvel.
Hipilikul kommuunil oli aga mure. Nimelt ei märganud nad ühtegi pagulast. „Mul on alati korvitäis seenepirukaid ja pudel salaviina kaasas, et saaks pagulast märgates kohe tervituspiknikuga alustada. Aga võta näpust!”
Möödunud nädalal jalutas Ülo taaskord vintskeks kiskuvate seenepirukatega Pikal tänaval kui jäi äkitselt seisma nagu aleuudi tootem. Pagulane! „Jah, nägin Mustpeade maja peaukse kohal vappi, kust vaatas vastu pagulasneeger Püha Mauritius! Tema on ju see kõige vindim pagulane üldse! Ta küll ei jooksnud omal ajal roomlaste eest pakku, aga oleks võinud,” seletab Kirvel õhinal.
Nii tuligi Ülol idee anda Mustpeade maja pagulastele. „Pigem on see ju tagastamine ja siis ehk märkame kah mõnda pagulast ja ma ei pea päevast päeva seenepirukaid sööma,” lisab ta.
Avanejad palusid kommentaare ka neutraalsematelt spetsialistidelt.
Staargei Mehis Pisang kirjutaks ideele kahe käega alla: „Vao on nii kaugel ja nii eilne päev ju. See oleks väga, väga stiilne kui see mõttetu maja mõned eksootilisemad diskod korraldaks.”
Üllataval kombel on nõus ka konservatiivide wunderkind (kes miskipärast anonüümsust nõudis): „Jõime ekrepoistega kloordioksiidi ja see murdis maha minu sisemise naiselikkuse kajutiukse. Isver kui energotasakaalust väljas ma olen siiani olnud... aga see Mustpeade idee. Ma pole midagi õilsamat varem kuulnud! Tulen sinna vabatahtlikuks supikeetjaks!”
Nii panemegi Ülo nõudmisel rahvahääletusele idee Mustpeade andmiseks (tagastamiseks) pagulastele. Idee algataja soovitusel ei ole võimalik „ei” hääletada. Selle asemel on võimalik häbi tunda: