Palgalõheta naabrinaine Rutt. Veriora vallas elav psühhosotsioloog Mehis Brük vihastas palgalõhe kallal vingujate üle. Probleem on ju hoopis rahasedelites, mitte tillis!
„See palgakääksumine on hale, eriti kui vaadata, mida selle palgalõhestunud rahaga tehakse,“ siunab teadlane. „Mina ei saagi palka, till on küljes, aga elan nagu kuninga kass!“ kiidab mees.
Mis on lõheta ja tilliga mehe saladus? „Ma püüan kala, mõnikord ka tilliga, käin naabrimehel abiks ja vahel ehitan mõne kuivkäimla,“ selgitab ta, aga lisab, et igaüks peab oma viisi leidma. „Alustuseks tuleb töölt ära minna, siis on koheselt ka palgalõhega kääks. Seejärel hakka tegema seda, mis sulle meeldib ja küsi tehtu eest asju, mis sulle jällegi meeldivad. Sünergia!“
Mehis küsib näiteks naabrimehelt ja ülejäänud kalade eest õlut. „No mida on mehel vaja? Õlut ja kuivatatud kala! Ülejäänud põhk, viin ja mudru tuleb sinna kõrvale iseenesest. ...ja mida naised tahavad? Selgelt näha ju, et nad tassivad oma lõhega palga osturallidele ja ostavad sealt puudrit ja roosasid retuuse! Järelikult küsigu kohe puudrit ja retuuse!“
Teadlase külakandis liigub ka palgalõheta naise supernäidis. „Naabrieit Rutt on täielikult lõheta ja tillita! Tema annab meile võid ja piima, meie anname roosasid pükse ja puudrit vastu,“ kiidab asjamees. Kohalike väitel lonksab Rutt mõnikord võrdõiguslikkuse mõttes ka õlut ja närib kuivatet latikat peale.
Kustkohast edumeelsed külamehed Rutile pükse ja puudrit hangivad? „Linnas töötavad sugulased saadavad. Mis neil viga, osturallid otse nina all!“
„See palgakääksumine on hale, eriti kui vaadata, mida selle palgalõhestunud rahaga tehakse,“ siunab teadlane. „Mina ei saagi palka, till on küljes, aga elan nagu kuninga kass!“ kiidab mees.
Mis on lõheta ja tilliga mehe saladus? „Ma püüan kala, mõnikord ka tilliga, käin naabrimehel abiks ja vahel ehitan mõne kuivkäimla,“ selgitab ta, aga lisab, et igaüks peab oma viisi leidma. „Alustuseks tuleb töölt ära minna, siis on koheselt ka palgalõhega kääks. Seejärel hakka tegema seda, mis sulle meeldib ja küsi tehtu eest asju, mis sulle jällegi meeldivad. Sünergia!“
Mehis küsib näiteks naabrimehelt ja ülejäänud kalade eest õlut. „No mida on mehel vaja? Õlut ja kuivatatud kala! Ülejäänud põhk, viin ja mudru tuleb sinna kõrvale iseenesest. ...ja mida naised tahavad? Selgelt näha ju, et nad tassivad oma lõhega palga osturallidele ja ostavad sealt puudrit ja roosasid retuuse! Järelikult küsigu kohe puudrit ja retuuse!“
Teadlase külakandis liigub ka palgalõheta naise supernäidis. „Naabrieit Rutt on täielikult lõheta ja tillita! Tema annab meile võid ja piima, meie anname roosasid pükse ja puudrit vastu,“ kiidab asjamees. Kohalike väitel lonksab Rutt mõnikord võrdõiguslikkuse mõttes ka õlut ja närib kuivatet latikat peale.
Kustkohast edumeelsed külamehed Rutile pükse ja puudrit hangivad? „Linnas töötavad sugulased saadavad. Mis neil viga, osturallid otse nina all!“
RSS Feed