Veebikülgedel propaganda-kommentaaride kirjutamine ei pruugi sugugi ohutu olla. Kasahstanis jõudis mainitud tegevus kurbade tagajärgedeni!
Jah, Eesti poliitbroilerite isakesed ei ole Nokiat leiutanud ning erinevatel maailma online-uudiskülgedel harjutavad näppu tõenäoliselt vähemalt sajad tuhanded „palgalised“.
Kasahstani suurimas linnas Almatõs palkas kohalik ärimees kommentaatorid, et viimased linnapea Akhmetžan Smagulovitš Jesimovit mustaksid, kirjutab kasahhide foorum awd.
Erinevatel lehtedel võis kuude kaupa lugeda mantralikku sõimu Akhmetžani suhtes, kes kindlasti päris ilmsüüta talleke pole, kuid väärib sellegipoolest viisakamat kohtlemist. Ärimees Baibolsin tüdines aga aasta jooksul ära ning lõpetas oma ebameeldiva projekti.
Keskmiselt 20-30aastased kommentaatorid läksid laiali, aga siinkohal astus mängu Astana Rahvusvahelise Akadeemia psühholoogiadoktor Kasim Temiržon. Nimelt osutus üheks kommenteerijaks tema 27aastane vennapoeg, kelle vanemad teadlase juurest abi otsisid.
„Yrymbasar (nimi muudetud) toodi minu juurde ja ta oli täielikult muutunud. Varem nii elav ja uudishimulik poiss põrnitses enda ette ja jättis igati autistliku mulje,“ kirjeldab psühholoogiadoktor. Lähema analüüsimise tulemusena diagnoosis Temiržon vennapojal tugeva dementsuse sündroomi.
„Intellektuaalsete võimete taandareng oli niivõrd jõuline, et soovitasin poisile koduõpetuse teise klassi tasemel. Lisaks loomulikult teraapiatunnid, mälutreeningud ning ravimid. Võin oma vanemate jurta peale kihla vedada, et stepis lambakarjust aitav koer oleks teraapia alguses poisist vägagi palju targem olnud!“ lisab doktor värvika võrdluse.
Juhtumi tõttu tärkas doktoris akadeemiline huvi ning ta otsustas ka ülejäänud „kommentaristide“ (nagu ta ise nimetab) grupi liikmed üles otsida. Pärast mõningaid raskusi ja isegi ähvardusi suutis ta seltskonna uuringuteks kokku koguda.
„Nüüd on kõik ravil. See peaks juba palju ütlema. Ma ei ole veel ametlikke kokkuvõtteid Akadeemiale esitanud, kuid on vägagi võimalik, et oleme uue väliskeskkonnast tuleva dementsust tekitava mõjuteguri avastamise lävel."
"Sellel grupil vedas, et nad ravile said. Muidu oleks nad edaspidises elus parimal juhul veetassijateks kõlvanud!“ lisab teadlane. „Pole veel sugugi kindel, kui palju me ajutegevust taastada suudame. Kindlasti ei saavuta nad enam täit nii-öelda võimsust. Kahju on tehtud.“
Jah, Eesti poliitbroilerite isakesed ei ole Nokiat leiutanud ning erinevatel maailma online-uudiskülgedel harjutavad näppu tõenäoliselt vähemalt sajad tuhanded „palgalised“.
Kasahstani suurimas linnas Almatõs palkas kohalik ärimees kommentaatorid, et viimased linnapea Akhmetžan Smagulovitš Jesimovit mustaksid, kirjutab kasahhide foorum awd.
Erinevatel lehtedel võis kuude kaupa lugeda mantralikku sõimu Akhmetžani suhtes, kes kindlasti päris ilmsüüta talleke pole, kuid väärib sellegipoolest viisakamat kohtlemist. Ärimees Baibolsin tüdines aga aasta jooksul ära ning lõpetas oma ebameeldiva projekti.
Keskmiselt 20-30aastased kommentaatorid läksid laiali, aga siinkohal astus mängu Astana Rahvusvahelise Akadeemia psühholoogiadoktor Kasim Temiržon. Nimelt osutus üheks kommenteerijaks tema 27aastane vennapoeg, kelle vanemad teadlase juurest abi otsisid.
„Yrymbasar (nimi muudetud) toodi minu juurde ja ta oli täielikult muutunud. Varem nii elav ja uudishimulik poiss põrnitses enda ette ja jättis igati autistliku mulje,“ kirjeldab psühholoogiadoktor. Lähema analüüsimise tulemusena diagnoosis Temiržon vennapojal tugeva dementsuse sündroomi.
„Intellektuaalsete võimete taandareng oli niivõrd jõuline, et soovitasin poisile koduõpetuse teise klassi tasemel. Lisaks loomulikult teraapiatunnid, mälutreeningud ning ravimid. Võin oma vanemate jurta peale kihla vedada, et stepis lambakarjust aitav koer oleks teraapia alguses poisist vägagi palju targem olnud!“ lisab doktor värvika võrdluse.
Juhtumi tõttu tärkas doktoris akadeemiline huvi ning ta otsustas ka ülejäänud „kommentaristide“ (nagu ta ise nimetab) grupi liikmed üles otsida. Pärast mõningaid raskusi ja isegi ähvardusi suutis ta seltskonna uuringuteks kokku koguda.
„Nüüd on kõik ravil. See peaks juba palju ütlema. Ma ei ole veel ametlikke kokkuvõtteid Akadeemiale esitanud, kuid on vägagi võimalik, et oleme uue väliskeskkonnast tuleva dementsust tekitava mõjuteguri avastamise lävel."
"Sellel grupil vedas, et nad ravile said. Muidu oleks nad edaspidises elus parimal juhul veetassijateks kõlvanud!“ lisab teadlane. „Pole veel sugugi kindel, kui palju me ajutegevust taastada suudame. Kindlasti ei saavuta nad enam täit nii-öelda võimsust. Kahju on tehtud.“
RSS Feed
