Uudised Põhja-Koreast ja selle juhist Kim Jong-unist on äkitselt vaibunud kuigi alles hiljuti oli maailm esimese mitmepoolse tuumasõja veerel. Mis juhtus?
Olukorrale heidab valgust Hiinas asuv põhjakorealaste internetifoorum JiVu, kus olukorda kirjeldab äsja riigist põgenenud sangwi (상위- Korea Rahvaarmee leitnant). „Olukord meie armees oli plahvatusohtlik. Olime jagunenud Jong-uni pooldajateks ja tema vastasteks. Veel paar päeva ja lahti oleks läinud täiemahuline kodusõda, sest uue liidri käe all sureme me kõik nälga,“ meenutab ilmselgelt turvalisuse kaalutulustel oma nime varjav ohvitser.
Siis aga levitati 20. aprillil sõjaväes „kindlaid andmeid“, et kodumaa on ohus ja lähitundidel alustavad Lõuna-Korea, Jaapan ja USA täiemahulist invasiooni. „Loomulikult lükkasime oma sisetülid edasi ja seadsime armee kõrgendatud valmisolekusse. Viisime juba 21. aprilli varahommikul kiirendatud korras BM-11 mitmelasulised raketiheitjad positsioonidele, mis pidid looma kaitseperimeetri Rodongide (üheastmeline tuumalõhkepeaga GPS-juhitav ballistiline rakett, raadius umbes 1000 km) stardialustele. Rodongid pidid meiepoolse preventatiivrünnaku sisse juhatama päikesetõusul kell 5.42.“
„Kell 4.30 nägime aga taevas heledaid tulukesi, mis liikusid täielikus vaikuses ja pidevalt suunda vahetades. ZU-23 hakkas paugutama (kaheraudne automaatne õhutõrjekahur), kuid ilmselt pihta ei saanud. Avasime tule ka AKM-automaatidest. Tulemusteta. Paar minutit hiljem lõpetas ZU-23 tulistamise. Kustusid ka õhutõrje prožektorid ning raadiosaatjad vaikisid. Ainult AKM-id töötasid.“
„Sõidukid ei käivitunud, elektrilised käekellad seiskusid, olime täielikult elektrivarustuseta. Nüüd on teada, et kõikide tuumarakettide stardialuste ning sõjalennuväljade ümbrusesse tekkis 5 kuni 20-kilomeetrine elektrivaba perimeeter. Põhja-Korea Rahvaarmee oli põhimõtteliselt sideta ning relvastatud ainult AKM-ide ja nõrkade RPG-2 raketiheitjatega.“
„Loomulikult hakati süüdlasi otsima ning hulganisti ohvitsere on juba kohtu all, millest nad tõenäoliselt elusalt tulema ei pääse. Sellepärast põgenesingi, sest olin Rodongidega seotud missiooni üks juhtidest. Kui ma 23ndal aprillil riigist lahkusin, olid elektrivabad perimeetrid veel alles. Pole aimugi, kui kaua need veel püsivad,“ kirjutab sõjaväelane.
Olukorrale heidab valgust Hiinas asuv põhjakorealaste internetifoorum JiVu, kus olukorda kirjeldab äsja riigist põgenenud sangwi (상위- Korea Rahvaarmee leitnant). „Olukord meie armees oli plahvatusohtlik. Olime jagunenud Jong-uni pooldajateks ja tema vastasteks. Veel paar päeva ja lahti oleks läinud täiemahuline kodusõda, sest uue liidri käe all sureme me kõik nälga,“ meenutab ilmselgelt turvalisuse kaalutulustel oma nime varjav ohvitser.
Siis aga levitati 20. aprillil sõjaväes „kindlaid andmeid“, et kodumaa on ohus ja lähitundidel alustavad Lõuna-Korea, Jaapan ja USA täiemahulist invasiooni. „Loomulikult lükkasime oma sisetülid edasi ja seadsime armee kõrgendatud valmisolekusse. Viisime juba 21. aprilli varahommikul kiirendatud korras BM-11 mitmelasulised raketiheitjad positsioonidele, mis pidid looma kaitseperimeetri Rodongide (üheastmeline tuumalõhkepeaga GPS-juhitav ballistiline rakett, raadius umbes 1000 km) stardialustele. Rodongid pidid meiepoolse preventatiivrünnaku sisse juhatama päikesetõusul kell 5.42.“
„Kell 4.30 nägime aga taevas heledaid tulukesi, mis liikusid täielikus vaikuses ja pidevalt suunda vahetades. ZU-23 hakkas paugutama (kaheraudne automaatne õhutõrjekahur), kuid ilmselt pihta ei saanud. Avasime tule ka AKM-automaatidest. Tulemusteta. Paar minutit hiljem lõpetas ZU-23 tulistamise. Kustusid ka õhutõrje prožektorid ning raadiosaatjad vaikisid. Ainult AKM-id töötasid.“
„Sõidukid ei käivitunud, elektrilised käekellad seiskusid, olime täielikult elektrivarustuseta. Nüüd on teada, et kõikide tuumarakettide stardialuste ning sõjalennuväljade ümbrusesse tekkis 5 kuni 20-kilomeetrine elektrivaba perimeeter. Põhja-Korea Rahvaarmee oli põhimõtteliselt sideta ning relvastatud ainult AKM-ide ja nõrkade RPG-2 raketiheitjatega.“
„Loomulikult hakati süüdlasi otsima ning hulganisti ohvitsere on juba kohtu all, millest nad tõenäoliselt elusalt tulema ei pääse. Sellepärast põgenesingi, sest olin Rodongidega seotud missiooni üks juhtidest. Kui ma 23ndal aprillil riigist lahkusin, olid elektrivabad perimeetrid veel alles. Pole aimugi, kui kaua need veel püsivad,“ kirjutab sõjaväelane.
RSS Feed
