Üldiselt vaimugeodeedina tuntud Kirvel sai idee pargis jalutades kui tema saapatald järjekordselt koera kükitamise tagajärjega kokku sai. „Vihastamise asemel kanaldasin tekkinud energiat kahe ajupoolkera ning käbinäärme vahele ja nii see idee tuligi,“ kiidab mees.
„Koerasita väärtus tuleb pilvedesse tõsta, siis ei jäta seda enam keegi niisama vedelema! Lisaks hakatakse inimese parimat sõpra kõrgemalt hindama. Ega siis kuldmune munevat kana halvasti kohelda!“
Kirveli idee aluseks on tema enda ehitatud ja osaliselt elektrolüüsil põhinev müntimismasin:
Lisaks saab iga mündiomanik krüptilise rahakoti ning ainulaadse koodi, mis on koeramündiga seotud. Viimases raha leiutaja geniaalsus seisnebki. „See teeb raha it-pättide vastu immuunseks, sest alati on kusagil olemas ka reaalne koerasitamünt, mis tõestab selle ehtsust. Ükski münt ei saa olema teisega sarnane, sest koerad ja nende toidulaud on pidevas muutumises,“ selgitab Kirvel.
Peale mõningaid umbusklikke hetki annab leiutaja Avanejate toimetajale ühte hiljuti valminud münti uurida. Toimetaja nägu tõmbub mustjaspruunikat seibi vaadates kibedalt roheliseks ja vaene vennike jookseb tualettruumi öökima. „Jah, eks siin ole kümne kilo pasa jagu haisu kah küljes,“ tõdeb tulevane krüptopankur.
„Varsti on sellel haisul hoopis teine tundmus taga, kui üks münt näiteks 10 000 eurot väärt on,“ lisab ta üleolevalt muiates.
„Kui selline kena kopkas taskus, siis tekivad naised ja hüvade hetkede semud nagu iseenesest ümber! Tallinna mülgas-sopastest koerte jalutuväljakutest saavad aga sellised munitsapaalpangad, et isegi oligarhid võtavad enne sisse astumist mütsi peast,“ ennustab ta.
Jõudu ärigeeniusele!