Pätrikusse ta ei jõudnudki, sest ukse ees passis kamp mehi, kes müüsid odavaid jopesid. „Alul vaatasin, et mingid mustlased jälle, aga siis selgus, et hoopis müüakse kaupa käest-kätte. Jumala okeid lendurijoped, selja peal sarvedega Siim Kallase pilt! Müüja ütles, et see on tip-top Odini firma sõjajope,“ kiidab ta. Jope hind sai 40 pealt 39.90 peale tingitud ja kaunis hilp vahetas omanikku.
Uus jope seljas, otsustas Siivart lasteprae nautimise edasi lükata ning hoopis Valli baari minna. „Mõtlesin, et lähen paugutan tutika jopega tšikkide ees. Pärast oleks teinud juba eidele Pätrikus õhtusöögi välja,“ kirjeldas Siivart oma plaanimuutusi.
Siivart istus baari leti taha, tellis omale millimallika allveelaeva (liitrisesse õllesse uputatud kolm Valli baari kuulsat millimallika pitsi) ja... „Rohkem ei mäleta midagi! Ärkasin alles pühapäeval ja olin trammi istmel, ilma jope ja rahata!“
Kaitseliitlane sõitis trammiga oma Kalamaja korterisse ning sai seal veelgi suurema üllatuse osaliseks. „Jope rippus nagis ja nägi välja nagu uus! Sarviline Siim Kallas oli siledam ja ilusam kui ostmise hetkel!“ hüüatab ta.
Kuulus vaimugeodeet Ülo Kirvel kommenteerib juhtunud oma kogenud vilumusega. „Väga klassikaline energiavampiiri juhtum! Kas mäletate ühte kuulsat Jakunini jopet ja ka seda, mis selle kandjast sai? Just! Sama vampiirjope ja tema vennad rändaavad siiani mööda meie kodumaad ringi ja imevad pahaaimamatud ohvrid mitmeks päevaks olematuks ja veel hea kui ühes tükis sellest jamast välja tuled!“
Spetsialist soovitab sellist jopet nähes teha läbi kaitserituaal. „Andke jope kandjale (jope ohvrile) rahustuseks suhkruga vett ning seejärel tehke möödujate abiga suletud roosi energiariitus (grupikallistus). Kui ohver embusest vabaneb, peaks energiavampiirist olema saanud kõige tavalisem kalts!“