Esimene dokumenteeritud tulnukate rünnak rahumeelsete eestlaste vastu leidis aset juba eelajaloolises Eestis. Lähemalt kirjutatakse sellest F.R Kreutzwaldi teoses „Põhjakonn“!
Teadjate sõnul oli tegemist annunakide esimese pealetungiga põhjalas. Sel ajal olid tulnukad veel suured ja kohmakad ning liikusid kentsakal viisil.
„Metsalisel olnud härjavärki keha ja konnavärki jalad, ees kaks lühikest ja taga kaks pikka, nii et ta igal hüppamisel poole penikoormat maad ära mõõtnud“, kirjutab Kreutzwald.
Konna keha olnud üleni soomustega kaetud, mis tugevamad kui kivi ja raud. Mis kõige huvitavam, olevus suutis inimesi psühholoogiliselt mõjutada.
„Tema kaks suurt silma hiilanud öösel ja päeval kui heledamad küünlad, ja kes nende valgust õnnetul viisil korra juhtunud nägema, see olnud kui ära tehtud ja pidanud temale ise söödaks suhu minema.“
Paljud muinasteoreetikud on pidanud põhjakonna hävitamist, üheks kõige olulisemaks episoodiks eesti rahva eelajaloos. Kreutzwald märgib ära ka kui raske seda teha oli. Selleks pidi üks väljavalitu tooma „põrguneitsilt“ antigravitatsioonivälja tekitava võlusõrmuse. Tõnäoliselt peetakse silmas mõnda kaunist sumerite naist, kellel oli juurdepääs tipptehnoloogiale. Kes aga oli see vapper eesti noormees, kes nõnda pika teekonna jalge alla võttis, on hetkel veel teadmata. Igatahes pidi mees olema tugev, ilus ja tark, seega on paljud teadlased Kalevipoja välistanud. Viimase info põhjal oli Kalevipoeg üldse viikingite poolt röövitud neeger.
Võlusõrmusest üksi inimesi kugistava Annunaki tapmiseks ei piisanud.
„Sa pead enesele ühe raudhobuse laskma valada, ise hobuse selga istuma ja kahe sülla pikkuse raudoda kätte võtma, mida sa üksnes sel viisil jõuad kanda, kui imesõrmus sinu parema käe pöidlas seisab. Oda jämedus peab keskmise kase tüvikuga ühte minema ja mõlemad otsad olgu ühte viisi teritatud. Oda keskele pead kaks kümnesüllast tugevat raudahelat kinnitama, mis konna jõuavad kinni pidada. Niipea kui konn on raudodasse hammustanud, nii et teravad otsad alt ja pealt lõualuust läbi lähevad, pead sa kui tuul raudhobuse seljast maha kargama, tema suust välja jooksma ja ahelate otsad nõnda raudvaiadega maa sisse kinnitama, et ükski jõud neid sealt välja ei saa. Kolme ehk nelja päeva pärast on koleda elaja ramm nii pikalt raugenud, et sa tema ligidale tohid minna. Siis pane imesõrmus parema käe pöidlasse ja noti ta hoopis surnuks. Sinna minnes peab sõrmus sul pahema käe nimeta sõrmes seisma, et kole loom sind näha ei võiks, muidu rabaks ta sind oma pika sabaga surnuks. Kui kõik asjad oled korda toimetanud, siis kanna selle eest hoolt, et sa sõrmust ära ei kaota ja et keegi kavalusega kallist vara sinu käest ei saaks varastada.“
Sedasi talitades saigi konn tapetud. On väidetud, et tänu sellele sündmusele pidid annunakid kogu inimsoo vallutusplaanid ümber tegema. Nad loobusid rahva ründamisest suurte konnadena ning võtsid kasutusele kujumuutmise, ehk shapeshifter taktiga. Muuseas, kes veel ei teadnud, inglise keel on ametlik annunakide keel.
M.M.
Teadjate sõnul oli tegemist annunakide esimese pealetungiga põhjalas. Sel ajal olid tulnukad veel suured ja kohmakad ning liikusid kentsakal viisil.
„Metsalisel olnud härjavärki keha ja konnavärki jalad, ees kaks lühikest ja taga kaks pikka, nii et ta igal hüppamisel poole penikoormat maad ära mõõtnud“, kirjutab Kreutzwald.
Konna keha olnud üleni soomustega kaetud, mis tugevamad kui kivi ja raud. Mis kõige huvitavam, olevus suutis inimesi psühholoogiliselt mõjutada.
„Tema kaks suurt silma hiilanud öösel ja päeval kui heledamad küünlad, ja kes nende valgust õnnetul viisil korra juhtunud nägema, see olnud kui ära tehtud ja pidanud temale ise söödaks suhu minema.“
Paljud muinasteoreetikud on pidanud põhjakonna hävitamist, üheks kõige olulisemaks episoodiks eesti rahva eelajaloos. Kreutzwald märgib ära ka kui raske seda teha oli. Selleks pidi üks väljavalitu tooma „põrguneitsilt“ antigravitatsioonivälja tekitava võlusõrmuse. Tõnäoliselt peetakse silmas mõnda kaunist sumerite naist, kellel oli juurdepääs tipptehnoloogiale. Kes aga oli see vapper eesti noormees, kes nõnda pika teekonna jalge alla võttis, on hetkel veel teadmata. Igatahes pidi mees olema tugev, ilus ja tark, seega on paljud teadlased Kalevipoja välistanud. Viimase info põhjal oli Kalevipoeg üldse viikingite poolt röövitud neeger.
Võlusõrmusest üksi inimesi kugistava Annunaki tapmiseks ei piisanud.
„Sa pead enesele ühe raudhobuse laskma valada, ise hobuse selga istuma ja kahe sülla pikkuse raudoda kätte võtma, mida sa üksnes sel viisil jõuad kanda, kui imesõrmus sinu parema käe pöidlas seisab. Oda jämedus peab keskmise kase tüvikuga ühte minema ja mõlemad otsad olgu ühte viisi teritatud. Oda keskele pead kaks kümnesüllast tugevat raudahelat kinnitama, mis konna jõuavad kinni pidada. Niipea kui konn on raudodasse hammustanud, nii et teravad otsad alt ja pealt lõualuust läbi lähevad, pead sa kui tuul raudhobuse seljast maha kargama, tema suust välja jooksma ja ahelate otsad nõnda raudvaiadega maa sisse kinnitama, et ükski jõud neid sealt välja ei saa. Kolme ehk nelja päeva pärast on koleda elaja ramm nii pikalt raugenud, et sa tema ligidale tohid minna. Siis pane imesõrmus parema käe pöidlasse ja noti ta hoopis surnuks. Sinna minnes peab sõrmus sul pahema käe nimeta sõrmes seisma, et kole loom sind näha ei võiks, muidu rabaks ta sind oma pika sabaga surnuks. Kui kõik asjad oled korda toimetanud, siis kanna selle eest hoolt, et sa sõrmust ära ei kaota ja et keegi kavalusega kallist vara sinu käest ei saaks varastada.“
Sedasi talitades saigi konn tapetud. On väidetud, et tänu sellele sündmusele pidid annunakid kogu inimsoo vallutusplaanid ümber tegema. Nad loobusid rahva ründamisest suurte konnadena ning võtsid kasutusele kujumuutmise, ehk shapeshifter taktiga. Muuseas, kes veel ei teadnud, inglise keel on ametlik annunakide keel.
M.M.
RSS Feed
