Avanejate poole pöördus anonüümsust palunud puduärimees, kes osta.ee oksjonikeskkonnas kasutatud kraamiga äri teeb. „Ostsin sealt vana töökorras Jupiteri lintmaki koos mikrofoniga, küljes olid ka lindikettad. Kui ma selle mängima panin, siis kostus sealt vanainimese regilaulu. Algas kuidagi tuttavalt nagu Kalevipoeg, aga siis läks vist käest ära,“ räägib ostja.
Härra lahkel loal saime lindid koos makiga mõneks ajaks enda kuulata ning tardusime imestusest. Laul räägib tõepoolest kellestki Sohnist (nii on Kalevipoega tuntud), kes oli Siili talu peremehe „must teener“.
Katkend lintmakilt:
„Wanast aeast ilmutanud,
Muistepäiwist pajatanud.
Teädenege, linnud targad,
Awaldage, tuuled armsad:
Lugu kuulsast Sohnist
Siili talo mustast teenrist.“
„Langewa mere laenesta,
Kohkumata kaljo künkast,
Sõudsi meite randa,
Sarwiliste laewake,
Kaupa Kaljowalla rahvas,
Tuli tegemaie,
Meitelt kasu saademaie“
Nagu laulust selgub, ostis Siili talu peremees viikingitelt (sarwilistelt) neegerorja Sohni, kes võrreldes tollaste eestlastega lausa hiiglaslikku kasvu oli. Kahjuks osutus ori rumalaks ning kõlbas ainult lauakoormaid kandma. Lisaks olevat tegu väga ihara mehega, kelle suunas külanaised samas täitsa lahkesti vaatasid.
Probleemid saavutasid oma tipu leedopäeval kui Sohnile mõdu anti ning neeger seepeale külasepaga tülli läks.
Katkend:
„Leedopäiwal Sohni mõdo jõi,
Tollest õkwa imelikuks jäi,
Küla sepa raudakäpa,
Unne wajuma lõi.“
Sepa oimetuks löönud kõlbmatu ori saadeti viikingite kombe kohaselt palkidele seotult parvel müüjatele järele. Pole teada, mis „Kalevipojast“ edasi sai, sest sealkohal lindistus lõpeb.
Härra lahkel loal saime lindid koos makiga mõneks ajaks enda kuulata ning tardusime imestusest. Laul räägib tõepoolest kellestki Sohnist (nii on Kalevipoega tuntud), kes oli Siili talu peremehe „must teener“.
Katkend lintmakilt:
„Wanast aeast ilmutanud,
Muistepäiwist pajatanud.
Teädenege, linnud targad,
Awaldage, tuuled armsad:
Lugu kuulsast Sohnist
Siili talo mustast teenrist.“
„Langewa mere laenesta,
Kohkumata kaljo künkast,
Sõudsi meite randa,
Sarwiliste laewake,
Kaupa Kaljowalla rahvas,
Tuli tegemaie,
Meitelt kasu saademaie“
Nagu laulust selgub, ostis Siili talu peremees viikingitelt (sarwilistelt) neegerorja Sohni, kes võrreldes tollaste eestlastega lausa hiiglaslikku kasvu oli. Kahjuks osutus ori rumalaks ning kõlbas ainult lauakoormaid kandma. Lisaks olevat tegu väga ihara mehega, kelle suunas külanaised samas täitsa lahkesti vaatasid.
Probleemid saavutasid oma tipu leedopäeval kui Sohnile mõdu anti ning neeger seepeale külasepaga tülli läks.
Katkend:
„Leedopäiwal Sohni mõdo jõi,
Tollest õkwa imelikuks jäi,
Küla sepa raudakäpa,
Unne wajuma lõi.“
Sepa oimetuks löönud kõlbmatu ori saadeti viikingite kombe kohaselt palkidele seotult parvel müüjatele järele. Pole teada, mis „Kalevipojast“ edasi sai, sest sealkohal lindistus lõpeb.
RSS Feed
