Hiina Wuyishani Tehnikaülikooli Toiduainete Instituudi tudeng Chongan-Hong Ming-húa valmistas ühel argisel aprillikuu hommikul tavapäraseid kiirnuudleid, kui miski anomaalia tema tähelepanu köitis. Algselt tühisena tundunud märkamisest on nüüdseks saanud ülemaailmne sensatsioon!
„Rebisin maitsainepakikest, et selle sisu nuudlitele raputada, kuid tõmbasin liiga kõvasti ja valasin suurema osa lauale. Päike paistis aknast peale ning märkasin, et puru sätendab kuidagi hõbedaselt,“ meenutab Ming-húa.
„Võtsin proovi ja uurisin seda koduse mikroskoobi all. Mulle jäid soola ja dehüdreeritud ürtide vahel silma hõbedased ja äärmiselt korrapärased kuubikud. Samuti kuubikukujulistest soolakristallidest olid need kordi väiksemad! Rohkem minu mikroskoobi võimsus uurida ei lubanud, kuid võtsin proovi kooli kaasa.“
„Koolimikroskoobiga sain teha foto ning seda analüüsides nägin, et kõik kuubikud on täpselt ühesuurused! See peab olema inimeste valmistatud nanotoodang!“ on tudeng veendunud.
Nüüdseks on noormees avanud ka teisi kiirnuudlipakke ning leidnud ka neist hõbedasi kuubikuid. „Mitte küll kõigist, ma pole veel süsteemset järjestust leidnud. Erinevate firmade toodetes on neid pealtnäha üsna juhuslikult. Mõnikord rohkem, teinekord vähem. Sama firma samas tootes võib neid olla ja teises pakis jällegi mitte,“ kirjeldab hiinlane oma uuringuid.
„Minu hinnangul on tegu nanokiipidega, mis koos toiduga vereringesse sisenevad. Mida need seal teevad, pole õrna aimugi!“ lisab Ming-húa. Nanokiipide globaalne levitamine on aga kiirnuudlite abil märkimisväärselt edukas, sest just Hiinas toodetakse neid enim ja trabijadeks on inimesed üle maailma (madalamast keskklassini).
„Mina ostan pärast avastust poest puhtaid maitseaineid ning maitsestan oma kiirnuudlid ise. On maitsvam ja ütleks, et eluenergiat oleks kah nagu rohkem, “ annab tudeng õpetliku näite, kuidas edasi käituda.
„Rebisin maitsainepakikest, et selle sisu nuudlitele raputada, kuid tõmbasin liiga kõvasti ja valasin suurema osa lauale. Päike paistis aknast peale ning märkasin, et puru sätendab kuidagi hõbedaselt,“ meenutab Ming-húa.
„Võtsin proovi ja uurisin seda koduse mikroskoobi all. Mulle jäid soola ja dehüdreeritud ürtide vahel silma hõbedased ja äärmiselt korrapärased kuubikud. Samuti kuubikukujulistest soolakristallidest olid need kordi väiksemad! Rohkem minu mikroskoobi võimsus uurida ei lubanud, kuid võtsin proovi kooli kaasa.“
„Koolimikroskoobiga sain teha foto ning seda analüüsides nägin, et kõik kuubikud on täpselt ühesuurused! See peab olema inimeste valmistatud nanotoodang!“ on tudeng veendunud.
Nüüdseks on noormees avanud ka teisi kiirnuudlipakke ning leidnud ka neist hõbedasi kuubikuid. „Mitte küll kõigist, ma pole veel süsteemset järjestust leidnud. Erinevate firmade toodetes on neid pealtnäha üsna juhuslikult. Mõnikord rohkem, teinekord vähem. Sama firma samas tootes võib neid olla ja teises pakis jällegi mitte,“ kirjeldab hiinlane oma uuringuid.
„Minu hinnangul on tegu nanokiipidega, mis koos toiduga vereringesse sisenevad. Mida need seal teevad, pole õrna aimugi!“ lisab Ming-húa. Nanokiipide globaalne levitamine on aga kiirnuudlite abil märkimisväärselt edukas, sest just Hiinas toodetakse neid enim ja trabijadeks on inimesed üle maailma (madalamast keskklassini).
„Mina ostan pärast avastust poest puhtaid maitseaineid ning maitsestan oma kiirnuudlid ise. On maitsvam ja ütleks, et eluenergiat oleks kah nagu rohkem, “ annab tudeng õpetliku näite, kuidas edasi käituda.
RSS Feed