Siiani on arvatud, et inimkonna häll asub Aafrikas, kust homo sapiens’id umbes 70 000 aastat tagasi laia ilma peale vudisid. Viimased avastused on näidanud, et inimkonna häll asub lõuna pool – Antarktikas!
Lõuna-Aafrika Vabariigi Nkangala instituudi antropoloogiadoktor Dingange Pretorius on avastanud, et paljud iidsed Aafrika pärimused räägivad, kuidas esivanemad laevadega lõunast tulid. „Täpselt samasugused muistendid nagu näiteks Uus-Meremaa seitsme kanuu omad. Aga palju-palju vanemad. Muistendid räägivad üheksast suurest grupist, mis maabusid Lõuna-Aafrika randadel,“ räägib doktor.
„Kui vaatame siit (Lõuna-Aafrikast) lõunasse, siis on seal vaid Lõuna-Jäämeri ja seejärel Antarktika. Olen püüdnud muistendeid põlvkondade kaupa dateerida ja saavutasin hämmastava numbri. Laulud, mis sarnanevad Austraalia rännakulauludega, jutustavad aegadest, mis ulatuvad üle saja tuhande aasta tagasi! Hämmastav, lihtsalt hämmastav!“
Doktori sõnul on ka laule nii-nimetatud esimesest kodumaast. „Tundub, et tsivilisatsioonitase oli kõrge, sest tekstides mainitakse „mitmekorruselisi kivihütte“ ehk kivimaju ning isegi sillutatud teid ja aurusaunasid,“ imestab ka Pretorius ise.
„Suhete osas on aga segased lood. Nimelt ei tuldud sealt ära sugugi külma pärast. Antarktika ilma hoidis mahedana iidne ringhoovus, mida võib võrrelda tänapäeva Golfi hoovusega. Ringhoovuse hävitas tõenäoliselt Maa magnetpooluste vahetus. Rännak toimus aga tuhandeid aastaid varem.“
„On vihjeid, et Aafrikasse tulijad olid pigem pagendatud. See tähendab, et meie esiisad on kõrgema tsivilisatsiooni pagulased. Jääb vaid küsimus: mis on saanud Antarktika tsivilisatsioonist?“ viskab doktor lõpetuseks õhku veel kõige intrigeerivama sõlmprobleemi.
Lõuna-Aafrika Vabariigi Nkangala instituudi antropoloogiadoktor Dingange Pretorius on avastanud, et paljud iidsed Aafrika pärimused räägivad, kuidas esivanemad laevadega lõunast tulid. „Täpselt samasugused muistendid nagu näiteks Uus-Meremaa seitsme kanuu omad. Aga palju-palju vanemad. Muistendid räägivad üheksast suurest grupist, mis maabusid Lõuna-Aafrika randadel,“ räägib doktor.
„Kui vaatame siit (Lõuna-Aafrikast) lõunasse, siis on seal vaid Lõuna-Jäämeri ja seejärel Antarktika. Olen püüdnud muistendeid põlvkondade kaupa dateerida ja saavutasin hämmastava numbri. Laulud, mis sarnanevad Austraalia rännakulauludega, jutustavad aegadest, mis ulatuvad üle saja tuhande aasta tagasi! Hämmastav, lihtsalt hämmastav!“
Doktori sõnul on ka laule nii-nimetatud esimesest kodumaast. „Tundub, et tsivilisatsioonitase oli kõrge, sest tekstides mainitakse „mitmekorruselisi kivihütte“ ehk kivimaju ning isegi sillutatud teid ja aurusaunasid,“ imestab ka Pretorius ise.
„Suhete osas on aga segased lood. Nimelt ei tuldud sealt ära sugugi külma pärast. Antarktika ilma hoidis mahedana iidne ringhoovus, mida võib võrrelda tänapäeva Golfi hoovusega. Ringhoovuse hävitas tõenäoliselt Maa magnetpooluste vahetus. Rännak toimus aga tuhandeid aastaid varem.“
„On vihjeid, et Aafrikasse tulijad olid pigem pagendatud. See tähendab, et meie esiisad on kõrgema tsivilisatsiooni pagulased. Jääb vaid küsimus: mis on saanud Antarktika tsivilisatsioonist?“ viskab doktor lõpetuseks õhku veel kõige intrigeerivama sõlmprobleemi.
RSS Feed
