Seda, et muinaseestlaste elukorraldus oli mahe ja mugav, teavad vähesed. Tegelikkuses oli vanade eestlaste käsutuses lausa kümneid elujärge parandavaid kõrgtehnoloogilisi imevidinaid.
Tänapäeva mõistes kõige olulisemaks neist tuleks pidada intelligentset nutitelefoni Tark Mees Taskus, ehk TMT, mida F.R. Kreutzwald Eesti rahva ennemuistsetes juttudes piinliku täpsusega kirjeldab.
„Korraga tundis meie noormees kutistamist oma kõrva taga ja otsekui peenike sääse sirin tungis tema kuulmesse.“
Kreutzwald on kirjutanud, et muinaseestlased ise kutsusid taskusse mahtuvat nutitelefoni hellitavalt „Kõrva-kutistajaks“. Tänapäevases kõnekäänus võiks see siis tähendada kõrva-sosistajat või kõrva-kudistajat. Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab kudistamine tasa mahedalt häälitsemist. Miniatuursete mõõtmetega nutitelefoni omanikku nimetati aga tol ajal kirbukandjaks.
Kirbukandja tundis jälle tuttavat kutistamist, ja tema salajane nõumees sirises talle kõrva:
„Mine nendega ühes, sina võid seal õnne leida.“
Vanade eestlaste isemõtlevad taskutelefonid olid tänapäevastest tunduvalt innovaatilisemad. Jutustuses „Tark mees taskus“ on kirjeldatud ime-aparaadi kõiki olulisemaid tehnilisi näitajaid nagu suurus, akude kestvus ning akude laadimise meetod.
„Kus sul iial minu abi ja nõu tarvis läheb, seal astun ma püksitaskust ja kargan sulle kõrva taha nõu andma, mis sa pead ette võtma ja tegema. Minu peatoiduse pärast ei ole sul tarvis muretseda; olen seitsesada aastat kivi all eineta elanud, mis mul siis tuuleõhus ja päikese paistel viga peaks olema?“
Seega võib järeldada, et super-raali aku võis jõude seista üle 700 aasta ning telefon laadis ennast ise päikese- ja tuulenergia jõul. Kuna tol ajal puudusid satellidid, suhtlesid nutitelefonid lindude, loomade, kalade ja vähkidega. On ju teada fakt, et eestlaste navigeerimisoskusi imetlesid ka araablased ja viikingid.
Nõumees pirises mehele kõrva: „Lase salamahti üks vähk jõkke ja pane tähele, kuhu poole ta läheb.“ Mees täitis viibimata tema käsu, tegi nagu tahaks ta oma käega vee sügavust mõõta, ja lasi rahva nägemata ühe vähi vette. Vähk ujus sammu kakskümmend mööda jõge edasi, käänas siis äkitselt pahemat kätt ja kadus kalda alla. Teine ja kolmas vähk läksid sedasama teed.
Teoreetikute sõnul on muinasajast säilinud vaid 1 TMT-telefon. Seda hoitakse Toompeal seitsme luku taga. Muinastehnoloogia olevat sedavõrd lihtne ja geniaalne, et nende saladuste avaldamine pööraks peapeale kogu tänapäevase elukorralduse ning lõpetaks Eesti Gaasi, Eesti Energia, Elioni ja teiste samalaadsete reptiilorganisatsioonide olemasolu päevapealt.
N.S.
Tänapäeva mõistes kõige olulisemaks neist tuleks pidada intelligentset nutitelefoni Tark Mees Taskus, ehk TMT, mida F.R. Kreutzwald Eesti rahva ennemuistsetes juttudes piinliku täpsusega kirjeldab.
„Korraga tundis meie noormees kutistamist oma kõrva taga ja otsekui peenike sääse sirin tungis tema kuulmesse.“
Kreutzwald on kirjutanud, et muinaseestlased ise kutsusid taskusse mahtuvat nutitelefoni hellitavalt „Kõrva-kutistajaks“. Tänapäevases kõnekäänus võiks see siis tähendada kõrva-sosistajat või kõrva-kudistajat. Eesti õigekeelsussõnaraamatu järgi tähendab kudistamine tasa mahedalt häälitsemist. Miniatuursete mõõtmetega nutitelefoni omanikku nimetati aga tol ajal kirbukandjaks.
Kirbukandja tundis jälle tuttavat kutistamist, ja tema salajane nõumees sirises talle kõrva:
„Mine nendega ühes, sina võid seal õnne leida.“
Vanade eestlaste isemõtlevad taskutelefonid olid tänapäevastest tunduvalt innovaatilisemad. Jutustuses „Tark mees taskus“ on kirjeldatud ime-aparaadi kõiki olulisemaid tehnilisi näitajaid nagu suurus, akude kestvus ning akude laadimise meetod.
„Kus sul iial minu abi ja nõu tarvis läheb, seal astun ma püksitaskust ja kargan sulle kõrva taha nõu andma, mis sa pead ette võtma ja tegema. Minu peatoiduse pärast ei ole sul tarvis muretseda; olen seitsesada aastat kivi all eineta elanud, mis mul siis tuuleõhus ja päikese paistel viga peaks olema?“
Seega võib järeldada, et super-raali aku võis jõude seista üle 700 aasta ning telefon laadis ennast ise päikese- ja tuulenergia jõul. Kuna tol ajal puudusid satellidid, suhtlesid nutitelefonid lindude, loomade, kalade ja vähkidega. On ju teada fakt, et eestlaste navigeerimisoskusi imetlesid ka araablased ja viikingid.
Nõumees pirises mehele kõrva: „Lase salamahti üks vähk jõkke ja pane tähele, kuhu poole ta läheb.“ Mees täitis viibimata tema käsu, tegi nagu tahaks ta oma käega vee sügavust mõõta, ja lasi rahva nägemata ühe vähi vette. Vähk ujus sammu kakskümmend mööda jõge edasi, käänas siis äkitselt pahemat kätt ja kadus kalda alla. Teine ja kolmas vähk läksid sedasama teed.
Teoreetikute sõnul on muinasajast säilinud vaid 1 TMT-telefon. Seda hoitakse Toompeal seitsme luku taga. Muinastehnoloogia olevat sedavõrd lihtne ja geniaalne, et nende saladuste avaldamine pööraks peapeale kogu tänapäevase elukorralduse ning lõpetaks Eesti Gaasi, Eesti Energia, Elioni ja teiste samalaadsete reptiilorganisatsioonide olemasolu päevapealt.
N.S.
RSS Feed
