
Lääne-Hiiumaa mees on oma saladust hoidnud pisut enam kui kaks aastat. "Loen nüüd uudiseid ja igalpool avaldatakse pidevalt teateid reptiilidest. Mõtlesin nüid, et võtan südame rindu ja räägin ka oma loo lõpuks ära," ohkab hiidlane.
"Kõik sai alguse saarlaste Õlletoobrist. Arvasin tegelikult kohe, et neil Saaremaa paadialustel ühed kahtlased peod on, aga mis sa hädaga teed, naiste ja lõbu himu oli hirmus suur," meenutab Jaan.
Kahtlused hajutas seegi, et üritusel esinesid soomlaste Dingo, Untsakad ja eriti 2 Quick Start. "Peeru Paelussi (Pearu Pauluse - toim) laulu ootasin kõige rohkem, sest kui see sindrinahk noka lahti teeb, saab kohe ilma protestideta naisi krabada!"
Festivalile läinud Jaan ostis hea toobritäie saarlaste õlut ning läks lootusrikkalt lava ette. "Sealt edasi ei mäleta midagi! Meenub ainult see, et oli laul "Neiu mustas kleidis" ja ma kaapasin kedagi, kes oli hoopis hallis kleidis. Ärkasin rannakivide vahel, millistest pooled osutusid lammasteks. Määgivate lammaste vahel ukerdades avastasin, et olin hoopis Hiiumaal, oma koduküla lähedal," imestab Jaan siiani.
Poeg ronis mööda seina üles
Huvitav on ka asjaolu, et Jaani mäluauk oli kestnud tervelt kuus päeva. "Külamutid muidugi jahvatasid, et olin joomatuuril ja isegi külapoe akna viinajahil sisse visanud ja kõrtsu juures mingi soomlase kalli auto peegli küljest löönud. Kes nende lõksutamist jõuab ära kuulata!
Läksin hoopis koju ja avastasin, et mul keskpaik poole suuremaks läinud. Mõtlesin, et küllap õllekõhu ette joonud ja pöörasin magama. Sa raibe, millist und ma nägin! Minu suust jooksid välja väikesed hallid ja limased sisalikud. Kõik sisisesid ja enne väljumist hammustasid mind valusalt alahuulest. Ma ei suutnud karjuda ega liigutada. Kohutav!" väriseb suur mees oma lugu rääkides.
Kui mees viisteist tundi hiljem ärkas, ei osanud ta esiotsa midagi arvata. "Pugu oli jälle normaalmõõdus ja kõik oli nagu tipsensi-topsensi. Läksin kempsu, aga siis ütles keegi mu selja taga "isa"! Pöörasin ringi ja mul vajus sahtel nabani. Mu ees seisis väike alasti poiss, kes vahtis mind nii nagu tahaks ära süüa. Silmad olid tal üleni mustad ja nahk tumehall. Haarasin põrandaharja ja proovisin raisale äsada. Tead, mida ta siis tegi? Ronis mööda seina üles!" räägib Jaan ärevalt.
Poiss tegi paar tiiru mööda seina, muutes Jaani kollase tapeedi pisut ligaseks ja tegi siis lahtise akna kaudu minekut. "Ma istusin otse maha ja haarasin peast," meenutab reptiiliga kohtunu oma meeleheite hetke.
Õlletoober oli reptiloidne vandenõu?
Õnneks pöördus end kokku võtnud Jaan peagi Kiduspes elava selgeltnägija Sirje Sorgu (47) poole nõu küsima. Sorgu on nõus ka Avanejatele asja selgitama.
"Need olid Suure Halli agendid, nüüdseks on see koletis juba Hiiumaa vetes. Agendid otsisid siis just hiidlastest mehi, kelle sisse oma sisalikumune istutada, et neljanda astme reptiloidid üle saare positsioonid sisse võtaks.
Reptiilid arenevad ja sünnivadki väga kiiresti. Kogu eluks vajalik info on neil juba ajju kaasa antud," selgitab Sorgu reptiilide vallutusplaane, mis nüüdseks on juba suhteliselt viimasel arenguastmel. Rünnaku vastu aitavat tugev ettevalmistus ja väeloits.
Kuidas aga seletada poissi ja tema käitumist? "Tõenäoliselt oli poisil liigselt inimese geene sees. Need reptiilid on ju tegelikult inimese ja sisaliku mutandid. Liigsed inimgeenid tekitasid temas korraks inimlikke tundeid. Hea, et Jaan ei heldinud, reptiilidega tuleb karmilt käituda!" kinnitab selgeltnägija.
Sorgu sõnul Jaanile mingit häda ei juhtu. "Reptiilid hoiavad oma sünnitajaid kenasti elus. Surrogaatisad on sisalike jaoks nagu õnnetoovad amuletid või nii."
Muide, pärast hiidlase õnnestunud viljastamist Õlletoobrit enam ei toimu. Kas festival oligi mõeldud vaid Jaani meelitamiseks?