Tere Viktor! Aitäh piltide eest!
Sõbrad kutsuvad mind Vikatiks aga pange ikka Viktor kirja.
Mitte, et see nüüd UFOdega seotud oleks, aga miks Vikatiks?
Too liitrine viin lauale ja vaatame, kellest varem vikat üle käib! (mügistab naerda)
Hiljem, aga räägi nüüd, mis sinuga eile (12. juunil) kell 17.30 juhtus?
Sõitsin Atko bussiga töölt koju ja jälgisin aknast taevast. Ma olen vana lennukite keemiasabade (chemtrail’ide – toim.) jälgija ning takseerin igal vabal võimalusel taevas toimuvat.
Äkitsi jäid Tartu maanteel mulle silma kolm täpikest, mis liikusid väga kiiresti ja ebakorrapäraselt. Kui lennukid oleks selliseid manöövreid teinud, oleks neil tiivad naksaki küljest lennanud!
Samas hoidsid objektid ennast pidevalt kolmnurkse eskadrillina.
Vaata fotot:
Järsku UFOde eskadrill peatus ja liikus aeglasemas tempos ühe pilve suunas. Vaatasin, et oh sa püha paistetus, see on ju pilvedesse peidetud emalaev! Eskadrill kadus suurde taldrikukujulisse emalaeva ning siis läks äkitselt taevas täielikult pilve, kõik läks peitu. Sekundite jooksul ja kohe hakkas ka paduvihma sadama.
Vaata fotot:
No kus nad sänikaelad nägid! Tänapäeva inimene vahib oma telefoni. Tulnukad lasku või tuvi kombel pähe, ei tema pilku ekraanilt pööra!
Kas rääkisid sellest kaassõitjatele?
EI. See käis kõik nii kähku ja pärast oleksid nad mu välja naernud nagu kõvera kolbi.
Mis tunded sind valdasid, kui aru said, et taevas tegutsevad UFOd?
No ma oleks peaaegu püksi kusenud, mul on praegu eesnäärme ravi pooleli. Õnneks mina kui vana keemiasabade veteran olen taevas ikka igasugust sitta näinud!
Mul on teile teiseks looks samuti materjali. Sain teada, millest keemiasabad tegelikult koosnevad, see pole sugugi vedelik...
M.T.
Loe Viktori keemiasabade avastusest peatselt ilmuvas uues Avanejate loos.