Samas tekib hulganisti küsimusi: kust võttis põhjapiirilt tulnud vägilane sellise võimsa linnu ning kuhu on peidetud sulelise võimsad kondid? Tegelikkus on hoopis üllatav!
Avanejatele faksi saatnud muinasajaloo uurija Ahke Munatõiv teab vastust. „Tegemist polnud mingisuguse linnuga, vaid kõige pesuehtsama lennumasinaga, mis kandis nime „Põhjakotkas I“.
Vatikanis hoiul olevatest vanadest ürikutest võib lugeda, et Põhjaotkas oli ehitatud vanast katlamajast, mis toodi muinas-põhjalasse tulevikust. Seda, et muinas-põhjala poegadel olid soojad suhted Nõukogude-Eestiga on avalik saladus. Muuseas, masinat sõidutas edasi spetsiaalne kütus, mis sisaldas kindlasti panter-kärbseseene (Amanita pantherina) kübaranahku ning neid siduvat vedelikku, mille sisu on meile siiani saladuseks jäänud.“
Maailma muutev avastus on ülilähedal!
Härra Munatõiv räägib, et nende ajalooseltsi antropoloog Udras on raketikütuse osas mitmeid katseid teinud. „Ükskord lendas Udrasel katse ajal õllekapp lepavõssa. See juhtus nii kapitaalselt, et siiamaani käime varahommikuti seda taga otsimas, Udras peab seniks õlut koopainimese moel ankru kraanist jooma.
Kahjuks ei jäänud raisale meelde, mida ta enne intsidenti kübaranahkadele valas. Stardi ajal lendasid talle mõned mürgised seenetükid kurku, nii et söötsime talle kiiresti kaks kilo sütt sisse. Pärast seda jäi ta kolmeks päevaks teadvusetuks ning nüüd ei mäleta pooli asju. Antropoloog või asi!“ pahandab Ahke. Tema arvates lahendaks uus mootor hetkega maailm energiaprobleemid.
Nüüd aga tagasi raketi enda juurde. Ahke sõnul vedeles õhulaev tükk aega niisama. „Noh, umbes nii nagu vanaisade võrrid ühel hetkel seisma jäävad. Nad lihtsalt ei viitsi nendega sõita. Vali sõit ei tekita surinat!“ selgitab muinasloo uurija ja jätkab...
„Ühel kaunil muinassuvel putitas Kalevipojale külla sõitnud sõber – muuseas tegemist oli soome sepa vennaga – masina üles. Kohe kui masin hääled sisse sai, lõi Sohni (nii oli Kalevipoja õige nimi – toim) sõbrale kaks korda rusikaga näkku. Muuseas, just siit sai alguse Kalevipoja viha oskustööliste vastu - ise ei oska, teisi kadestab. Mõni ime, et soome sepa maha lõi!“
Muinasajaloo uurija teab rääkida, et kui võimsale seenemootorile olid hääled sisse pandud, otsustas Kalevipoeg, et masinale tuleb uus nimi Lennuk panna. Ise ta muidugi seda välja mõelda ei suutnud, keegi Siil olla appi tulnud.
Raketis on siiani kummalist jõudu
Kui Kalevipoeg oma kuulsalt reisilt (loe eepost) tagasi tuli, jäi Lennuk jälle seisma. Kuna aparaat on tehtud parimatest materjalidest, mis ENSV-s võtta oli, on see endiselt heas korras. Masinat võite näha Tartus, endise Tarmeko territooriumil, kus seda mingil perioodil tehaseseadmeks ümber ehitada üritati.
Ümberehitus ebaõnnestus, sest kahe mehhaaniku käed said raketikütusega kokku ja sellest hetkest polnud nad enam endised.
Ühest mehhaanikust sai Ahke sõnul kuulus nõukahipide guru ning teine on praegugi võimsa partei ainuliider. "Endised nõukahipid teavad rääkida, et tol parandamise hetkel sündisid ülivõimetega Hea ja Kuri. Kahjuks on Hea nirvaanasse jõudnud ning Kuri jukerdab ikka siinkandis edasi," räägib ajaloolane kulmuvahet kirtsutades.