Brasiilia ranniku lähedal asuva Roncadori naftaväljal toimub kohalike kalameeste sõnul tähelepanuväärne tegevus. Nimelt on ühe naftaplatvormi juures nähtud peatumas erinevate suurkompaniide (Petrobras, BP, Shell, Exxon jne) transpordilaevu, mis viivad sinna suurtes kogustes huvitavat kaupa.
Omavahel üldiselt rivaalitsevate kompaniide laevade last veetakse hiljem kandebontoonide abil mõnesaja meetri kaugusele ja lastakse põhja vajuda. Tihtilugu on olnud tegu pikkade metallist konteineritega, mida saab omavahel ühendada.
„Oleme olukorda jälginud, aga see on raske, sest meid hoitakse piirivalve poolt eemal,“ räägib Macaé kalameeste ökokogukonna liige Gustavo Gomes. „Nii palju kui me näinud oleme, siis mõnedel merre viidavatel metallkonteineritel on aknad ning neid kokku pannes saaks arvatavasti ehitada inimeluks kõlbuliku veealuse võrgustiku.“
„Mõnikord tõuseb platvormi kõrval pinnale allveelaev. Me usume, et tegu on tuumaallveelaevaga, mis annab ehitustöödele vajalikku elektrit. Võimalik, et linn hakkabki toimima tuumaenergia peal. Samas teame, et linna külje all paiknevad märkimisväärsed nafta- ja gaasivarud. Ka nende abil saaks veealuse inimlinna käivitada,“ oletab Gomes.
Mehe sõnul on vägagi võimalik, et suurkompaniide omanikud ehitavad endile salajast pelgupaika, kuhu globaalse katastroofi puhul põgeneda.
Roncadori naftavälja kasutamine saavutab oma tipu 2014. aastal misjärel see kahanema hakkab. „Järgmine aasta ongi globaalne murdepunkt. Siis selgub, kas inimkond langeb sõdadesse ja hävingusse või võtab omaks ökoloogilisemad mõtteviisid,“ ennustab loodusesõbrast brasiillane.
Omavahel üldiselt rivaalitsevate kompaniide laevade last veetakse hiljem kandebontoonide abil mõnesaja meetri kaugusele ja lastakse põhja vajuda. Tihtilugu on olnud tegu pikkade metallist konteineritega, mida saab omavahel ühendada.
„Oleme olukorda jälginud, aga see on raske, sest meid hoitakse piirivalve poolt eemal,“ räägib Macaé kalameeste ökokogukonna liige Gustavo Gomes. „Nii palju kui me näinud oleme, siis mõnedel merre viidavatel metallkonteineritel on aknad ning neid kokku pannes saaks arvatavasti ehitada inimeluks kõlbuliku veealuse võrgustiku.“
„Mõnikord tõuseb platvormi kõrval pinnale allveelaev. Me usume, et tegu on tuumaallveelaevaga, mis annab ehitustöödele vajalikku elektrit. Võimalik, et linn hakkabki toimima tuumaenergia peal. Samas teame, et linna külje all paiknevad märkimisväärsed nafta- ja gaasivarud. Ka nende abil saaks veealuse inimlinna käivitada,“ oletab Gomes.
Mehe sõnul on vägagi võimalik, et suurkompaniide omanikud ehitavad endile salajast pelgupaika, kuhu globaalse katastroofi puhul põgeneda.
Roncadori naftavälja kasutamine saavutab oma tipu 2014. aastal misjärel see kahanema hakkab. „Järgmine aasta ongi globaalne murdepunkt. Siis selgub, kas inimkond langeb sõdadesse ja hävingusse või võtab omaks ökoloogilisemad mõtteviisid,“ ennustab loodusesõbrast brasiillane.
RSS Feed
