Eesti mees Valdo (52) osales selgeltnägemise kursusel, kus õpetati oma minevikku muutma. Valdo jaoks lõppes see vägivallaga ja kannatustega!
Mees saatis Avanejate vihjekontole mureliku kirja ning meie reporter otsustas talle külla minna.
Nüüdseks juba taanduva löömapaistetusega ajarändur avab oma Lasnamäe ühetoalise korteri ukse ja kutsub külalise sisse. Tee kõrvale pudedaid küpsiseid pakkuv Valdo räägib vapustava ja samas mõtlemapaneva loo.
94 euro eest minevikku!
Valdo sattus paari nädala eest internetist tantraliku alatooniga tasuta linateoseid otsides hoopis selgeltnägijate lehele.
"Ma arvan, et see oli Jumala sõrm, mis mind äkki sellele kodulehele juhatas," usub Valdo. Mees nägi seal reklaami koolitusele "Muuda oma minevikku!" ning maksis kohe nõutud 94 eurot ära. Sellele järgnes kutse Sitsi tänava kortermajja, kus holistiline koolitus pidavat toimuma.
"Läksin kohale, seal istus õllekõhuga maikas mees, kes tutvustas end Sergeina. Paistis pealtnäha tavaline kohalik, aga tema silmad olid tarkust täis."
Koos asuti Valdo alateadvuse kallale ja avati seda nii pehmete kui karmimate võtetega. "See oli osaliselt hirmus. Vahepeal istus Sergei mulle sülle. Kurat, kus oli higihais! Tundsin kohe, et koolitaja oli eile viina peale küüslauku hauganud. Küüslauk tuleb ju hoobilt läbi naha!"
Hambad ristis õppis Valdo kogu 94 euro eest. "Raha paneb õppima! Oleks mu esimene klass tasuline olnud, oleks ma praegu vähemalt professor! Mida Valdo ei õpi, selle maksab Valter kinni," läheb mees hetkeks sügavamõtteliseks.
Lõpuks saigi Valdole selgeks ajas rändamise ja enda mineviku muutmise šnitt. "See on nagu jalgrattaga sõitmine. Kui kummid on tühjaks läinud, lööb veljed kaheksasse," muutub ta taas filosoofiliseks.
Koolituselt koju Lasnamäele naastes läks mees kohe ka ajas tagasi. Korda saatma seda, mida iga õige eestlane sellises situatsioonis teeks. Ta läks nooremale Valdole (22) ehk iseendale lotonumbreid viima.
Noor Valdo oli tõrges
"Ma leidsin ennast üles Toompuiesteelt Kastani baarist. Haarasin kohe õlast ja tahtsin noorsandile numbritega paberi pihku pista. Oh sa säde, kus ma sain siis peksa! Ma ju noorena õppisin sambot. Sain endalt kohe põlvega kolmnurka ja siis paremsirge nina pihta. Ägisesin maas, samal ajal uhke enda üle," meenutab ajarändur.
Paistes nina ja tuikava kõhuga mees keris end tagasi tänapäeva. "Jama on see, et kui minevikus tappa saad, siis oled ikkagi päriselt saanud," lisab Valdo ja näitab enda sinikaid. "Seda unustas mulle Sergei öelda, kurat!"
Õige eestlasena ei jätnud Valdo jonni ning proovis uuesti.
"Läksin nüüd rahulikult 1983. aasta Kastanisse, ostsin kaks õlut ja istusin noorhärra lauda. Ta tõusis püsti ja palus mul välja tulla. Kutsus nurga taha ja lõi mulle ilusa sambolöögi kõri pihta! Kui ma maas krooksusin, võttis ta mult jalast tossud ja teksased ning jooksis minema!" kurdab mees. "Sai mu kaltsukast ostetud püksid ja vanad naigitossud. Hull lotovõit küll"
Vihast punetavana läks tänapäeva-Valdo oma guru Sergei juurde ning kärkis seal nii et naaber pidi harjavarrega vastu lage toksima. Sergei kuulas jutu rahulikult ära ning kraamis sahtlist lagedale liitrise viinapudeli ning küüslauguleivad.
Baaripukk lendas sülle!
"Eks me siis võtsime rahustuseks mitmed teravad ja rääkisime maast ja ilmast. Lõpuks otsustasime kahekesi koos minevikku minna, et noorele Valdole mõistus pähe rääkida.
Astusime vanasse Kastanisse sisse ja ei jõudnud ää-d ega öö-dki öelda kui noor Valdo meile raske baaripuki sülle viskas. Lendasime Sergeiga selg ees uksest välja ja kummuli asfaldile," meenutab alateadvuse õpipoiss nukralt. "Ma sain paar hoopi kulmu pihta, aga õnneks suutsin jooksu panna. Sergei jäi kahjuks noorema minu kätte nüplisse saama."
Rohkem pole Valdo oma guruga ühendust võtnud ja viimane pole ka õpilasele helistanud.
Enam Valdo ajas rändama ei kipu. "Kolm on kohtu seadus, pole vist õnnestuma määratud," sõnab ta elutargalt.
Samas on mehel helgeid mälestusi noorpõlvest: "Ma käisin Kastanis ikka nagu väheke tüli norimas. Igasugu vennikesi tuli seal ju oma numbreid pakkuma ja külge lööma. Tegin siis kohe kätega selgeks, et ma pole mingi selline. Väga hea harjutada!
Ühelt eriti agaralt purjus ahvilt võtsin lõpuks teksad ja importtossud. Täpselt parajad! Nendega oli mul naiste seas sellist lööki, et rohkem Kastanisse ei kippunudki!"
Aga mis juhtus Sergeiga? Valdo tuhnib oma noorpõlvemälestustes ning järsku tema nägu selgineb ja tumeneb siis sama kiiresti. "Ei, teda ma küll ei mäleta. Mingit sõpra mul Kastanis ei tekkinud! Intervjuu on lõppenud," teatab ta resoluutselt ja juhatab reporteri välja.
Mees saatis Avanejate vihjekontole mureliku kirja ning meie reporter otsustas talle külla minna.
Nüüdseks juba taanduva löömapaistetusega ajarändur avab oma Lasnamäe ühetoalise korteri ukse ja kutsub külalise sisse. Tee kõrvale pudedaid küpsiseid pakkuv Valdo räägib vapustava ja samas mõtlemapaneva loo.
94 euro eest minevikku!
Valdo sattus paari nädala eest internetist tantraliku alatooniga tasuta linateoseid otsides hoopis selgeltnägijate lehele.
"Ma arvan, et see oli Jumala sõrm, mis mind äkki sellele kodulehele juhatas," usub Valdo. Mees nägi seal reklaami koolitusele "Muuda oma minevikku!" ning maksis kohe nõutud 94 eurot ära. Sellele järgnes kutse Sitsi tänava kortermajja, kus holistiline koolitus pidavat toimuma.
"Läksin kohale, seal istus õllekõhuga maikas mees, kes tutvustas end Sergeina. Paistis pealtnäha tavaline kohalik, aga tema silmad olid tarkust täis."
Koos asuti Valdo alateadvuse kallale ja avati seda nii pehmete kui karmimate võtetega. "See oli osaliselt hirmus. Vahepeal istus Sergei mulle sülle. Kurat, kus oli higihais! Tundsin kohe, et koolitaja oli eile viina peale küüslauku hauganud. Küüslauk tuleb ju hoobilt läbi naha!"
Hambad ristis õppis Valdo kogu 94 euro eest. "Raha paneb õppima! Oleks mu esimene klass tasuline olnud, oleks ma praegu vähemalt professor! Mida Valdo ei õpi, selle maksab Valter kinni," läheb mees hetkeks sügavamõtteliseks.
Lõpuks saigi Valdole selgeks ajas rändamise ja enda mineviku muutmise šnitt. "See on nagu jalgrattaga sõitmine. Kui kummid on tühjaks läinud, lööb veljed kaheksasse," muutub ta taas filosoofiliseks.
Koolituselt koju Lasnamäele naastes läks mees kohe ka ajas tagasi. Korda saatma seda, mida iga õige eestlane sellises situatsioonis teeks. Ta läks nooremale Valdole (22) ehk iseendale lotonumbreid viima.
Noor Valdo oli tõrges
"Ma leidsin ennast üles Toompuiesteelt Kastani baarist. Haarasin kohe õlast ja tahtsin noorsandile numbritega paberi pihku pista. Oh sa säde, kus ma sain siis peksa! Ma ju noorena õppisin sambot. Sain endalt kohe põlvega kolmnurka ja siis paremsirge nina pihta. Ägisesin maas, samal ajal uhke enda üle," meenutab ajarändur.
Paistes nina ja tuikava kõhuga mees keris end tagasi tänapäeva. "Jama on see, et kui minevikus tappa saad, siis oled ikkagi päriselt saanud," lisab Valdo ja näitab enda sinikaid. "Seda unustas mulle Sergei öelda, kurat!"
Õige eestlasena ei jätnud Valdo jonni ning proovis uuesti.
"Läksin nüüd rahulikult 1983. aasta Kastanisse, ostsin kaks õlut ja istusin noorhärra lauda. Ta tõusis püsti ja palus mul välja tulla. Kutsus nurga taha ja lõi mulle ilusa sambolöögi kõri pihta! Kui ma maas krooksusin, võttis ta mult jalast tossud ja teksased ning jooksis minema!" kurdab mees. "Sai mu kaltsukast ostetud püksid ja vanad naigitossud. Hull lotovõit küll"
Vihast punetavana läks tänapäeva-Valdo oma guru Sergei juurde ning kärkis seal nii et naaber pidi harjavarrega vastu lage toksima. Sergei kuulas jutu rahulikult ära ning kraamis sahtlist lagedale liitrise viinapudeli ning küüslauguleivad.
Baaripukk lendas sülle!
"Eks me siis võtsime rahustuseks mitmed teravad ja rääkisime maast ja ilmast. Lõpuks otsustasime kahekesi koos minevikku minna, et noorele Valdole mõistus pähe rääkida.
Astusime vanasse Kastanisse sisse ja ei jõudnud ää-d ega öö-dki öelda kui noor Valdo meile raske baaripuki sülle viskas. Lendasime Sergeiga selg ees uksest välja ja kummuli asfaldile," meenutab alateadvuse õpipoiss nukralt. "Ma sain paar hoopi kulmu pihta, aga õnneks suutsin jooksu panna. Sergei jäi kahjuks noorema minu kätte nüplisse saama."
Rohkem pole Valdo oma guruga ühendust võtnud ja viimane pole ka õpilasele helistanud.
Enam Valdo ajas rändama ei kipu. "Kolm on kohtu seadus, pole vist õnnestuma määratud," sõnab ta elutargalt.
Samas on mehel helgeid mälestusi noorpõlvest: "Ma käisin Kastanis ikka nagu väheke tüli norimas. Igasugu vennikesi tuli seal ju oma numbreid pakkuma ja külge lööma. Tegin siis kohe kätega selgeks, et ma pole mingi selline. Väga hea harjutada!
Ühelt eriti agaralt purjus ahvilt võtsin lõpuks teksad ja importtossud. Täpselt parajad! Nendega oli mul naiste seas sellist lööki, et rohkem Kastanisse ei kippunudki!"
Aga mis juhtus Sergeiga? Valdo tuhnib oma noorpõlvemälestustes ning järsku tema nägu selgineb ja tumeneb siis sama kiiresti. "Ei, teda ma küll ei mäleta. Mingit sõpra mul Kastanis ei tekkinud! Intervjuu on lõppenud," teatab ta resoluutselt ja juhatab reporteri välja.
RSS Feed
